Vello42 on olnud võidelnud Eesti verisel blogiturul juba imetlusväärsed 1.2 aastat. Maakera 11 000 eksisteerimis-aasta kõrval tundub see olevat väga lühikene aeg, kuid ise selle actioni sees olles pean mainima, et see aeg tundub märksa pikem, umbkaudu 1.5aastat.

yo...piduuuu...piduuuuu!

Sellesse perioodi on jäänud strateegilise planeerimise workshopid, magamata ööd äriplaanide koostamisel, agressiivne laienemispoliitika, lahingud informatsiooni pärast, väetimate konkurentide pankrotistumised, tänavakaklused teiste kadedate staar-blogijatega ning raisatud tunnid suguhaiguste dispanseri haisvas koridoris, kuna need jobud kolmikõed valetasid meile kõigile…Kuid samasse perioodi jäävad uskumatult südamlikud kommentaarid, kohtumised kuulsustega, intensiivne e-marketingu, SEO ning morse populariseerimine ning kindlasti ka loomaaia VIP-piletid Mati Kaalult. Samuti ka need eelpoolmainitud fännitarid, enne kui neil kuppel segi keeras.

Selle lühikese eetrisoldud ajaga on vello42 täitnud kõik oma ärilised eesmärgid:

- Saada kõige külastatavaimaks Vello42.com’iks maailmas

- Saada tasuta nodi

- Saada tasuta intiimteenuseid

Kuna me oleme siiski innovatiivne ning majandus-romantikaalse kalduvusega noor kollektiiv, siis võtsimegi aasta alguses omale uued eesmärgid:

- Saada rohkem tasuta nodi

- Saada mitmekesiseimaid ning kvaliteetsemaid intiimteenuseid, kuid tasuta

- Saada Facebooki ässaks

Kui me oma uue strateegiaga vello42 aastapäevale pühendatud konverentsil välja tulime, siis tabasid meid teravad kriitikanooled. Turundus – ning PR spetsialisid ennustasid meile peatset kõrbemist, kõrgelt langemist, musta taevast, sitaga reostunud tõehetke-saapa saabumist näopiirkonda ning ka soovitusi isesüttimiseks. Gurude nägemuse kohaselt ei olnud Vellol võimalustki saabuda Facebooki kõrgseltskonda, veelenam mustmiljonid andunud lugejad Eestist, Indiast, Brasiiliast ning Poolast loobuks kiirelt vello42‘e lugemisest…

Kuid, kuid, kuid…See, mis Vello Facebook launchiga kaasnes tuli üllatusena ka meile…

Kohe peale uudise avaldamist ummistus Facebook sõbrakutsetest. Acceptimise ja Likemise kiireks läbiviimiseks pidime palkama abijõudu Pärnu Rääma Põhikoolist ning EBS’ist. Vastupidiselt ennustustele rebisid hoopiski netikuulsused omavahel, et kelle Vello esimesena sõbraks paneb. Esimese tunni jooksul lisandus 35534 sõpra. Olime pidevas faksi-ühenduses Facebooki peakorteriga, kus meile pidevalt servereid ning operatiivmälu juurde programmeeriti…

Veel suurem üllatus tabas meid 1sel mail, Vello sünnipäeval. Vastupidiselt kõigile ennustustele tabas meid õnnitlustelaviin. Ja mitte mingite suvaliste trosside oma, vaid ikka intelligentsete, esteetiliselt nauditavate ning eliitkategooriasse kuuluvate inimeste oma…

Näiteks
Tähestiku järjekorras

Aapo Ilves: ma söön oma müsli ära, kui üks neist pole naine, või kuidas see värk oligi. palju õnne, jaa!
Aili Vint: Värsket õnne ja head tuju Sulle, Vello!
Andra Veidemann: Palju õnne!
Anna-Maria Galoja:
Õnn ja rõõm sind elus saatku,
kaugel olgu kurvastus.
Päike sinu peale paistku,
südant täitku armastus!
Argo Ader: Õnnitlused:-)
Christina Alev: Palju õnne sünnipäevaks :)
Marek Kalmus: ÕNNE!
Maryn E. Coote: Palju Õnne!!!
Teet Kalmus: Palju õnne!

Ja mis kõige rõõmustavam, Rauno Pehka acceptis meie friend requesti!!!

Kokkuvõtlikult peab tõdema oleme saavutanud just sellise tohutu populaarsuse ning respektinduse nagu plaanisime. Oleme komeedina tõusnud blog.tr.ee‘s nahistavast tava-blogijast Eesti seltskonna-eliiti. Soovin meile palju jõudu ning jaksu edasiseks!

NB! Sünnipäeva-õnnitlejad (v.a ülaltoodud), kahjuks pole me kõiki teie kingitusi kätte saanud. Palun kontrollige aadressi õigsust, vajaduse saatke uuesti!

Eile hommikul hakkas mind kummita ootamatult keeruline probleem. Nimelt, et milline kehaosa on Kaenal?

Küsimus on seda huvitavam, et kõnekeeles kohtab pidevalt selle koha vastaskohta – Kaenlaall.

Näiteks:
– Presidendi naise kaenlaalune oli koletult karvane
– Kaenlaalune temperatuur oli tunduvalt kõrgem kui silmast või pärakust mõõtes
– Tänu eksootilisele kaenlaalusele lööbele lähen ma meestele nüüd märksa enam peale
– SS sõdur haaras kaenlaalusest kabuurist neli viinerit ning rabarbari

Ühesõnaga, kaenlaalune on suht populaarne ning tuntud koht.

Jah, see kaenlaalune on täiesti autentne...

Aga kus siis on KAENAL?

Loogiliselt võttes peaks kaenal asuma kaenlaaluse peal. Kuid inimekeha analüüsidest selgub, et seal on pigem õlg, kael või käsivars. Seega nagu oleks kaenal kuskil õla ja kaenla-aluse vahel.

Kaenla täpse asukoha leidmiseks kontakteerusime Tartu Kuu-peeru ning Universaal Fiksaator Sürdpolikoonikumi juhataja härra Rauno Pehkaga. Kahjuks ei osanud ka tema kaenla täpset asukohta fikseerida, küll aga soovitas, et kust veel võiks otsida. Ta soovitas meile:

Minge te õige perse!

]]> http://www.vello42.com/vellos-intimacy/mis-koht-on-kaenal/feed/ 8 http://www.vello42.com/vellos-intimacy/urban-kevadekuulutaja-ehk-veenev-suve-indikaator/ http://www.vello42.com/vellos-intimacy/urban-kevadekuulutaja-ehk-veenev-suve-indikaator/#comments Mon, 10 May 2010 06:40:47 +0000 vello http://www.vello42.com/?p=6700 ]]>

Eile juhtus see, mida olin pikalt oodanud – saabus kevad! Kohe selline mõnus soe tunne voolas südamesse, jalg hakkas vaikselt popimaid tantsusamme laduma ning tänav kattus kirka säraga, mille allikaks on mu kena raseeritud lõua sees paiknev naerusuu.

Kevade saabumise moment on iga inimese jaoks personaalne. Ühe jaoks algab kevad siis, kui ta näeb esimest kuldnokka või liblikat, teisel garaažist mootorrattast välja lükates, kolmanda puhul paneelelamu aknalaual tomaaditaimi istutades või hoopis metsas lõhnavate lehepungade vahel esimest murupissi väljutades.
Ja ega ka Vello pole erand. Minu jaoks algab kevad siis, kui märkan esimest kena tagundriga prouas-isendit, kes kannab valgeid liibuvaid pükse, millest läbikumavad stringeeritud trussikud on malbelt pringi perse vahele peitunud.

Ja just selline vaatepilt mind eile tabaski!

Kuna vanadel eestlastel oli komme liblika värvi järgi eesolevat suve ennustada, siis on samasuguse kontseptsiooniga välja tulnud ka Vello. Aastatepikkuse kogemuse, keerulise statistilise analüüsi ning naistepesu poodide külastamise tulemusene on tekkinud hoomamatult täpne suve-ennustus:

Tseki perset ning vaata, mis suvi sulle toob!

Ehk siis, ole tähelepanelik ning vaata, milline valgesse püksi kängitsetud stringistud peputi sulle esimesena silma hakkab. Siis vali altpoolt kõige sarnasem pilt ning voilaaa, suvi sisu on teada!

String-püks nr. 1 – tavaline suvi

String-püks nr. 2 – intellektuaalne suvi

String-püks nr. 3 – mahlakas suvi

String-püks nr. 4 – mmmmeelas suvi

String-püks nr. 5 – topeltkuum suvi

String-püks nr. 5 – Jackpot suvi!

String-püks nr. 6 – kibemagus suvi

String-püks nr. 7 – veider suvi

String-püks nr. 8 – perses suvi

Kui soovid detailsemat suve-ennestust, siis saada meile nähtud persest pilt:

vello@vello42.com

Aeg on kiirelt edasi tiksunud, ja sama jõudsalt on edenenud ka Vello jõusaalikülastused. Kuna edasiminek on olnud väga jõuline, siis teen uusi sissekandeid trennipäevikusse, et ka teised saaks oma teadmiste varasalve täiendada.

21.03 Tagasilöögist taasumine on edukas!
Vaatamate tagasilöögile on enesetunne väga hea. Purakas on sees, jõudu on, testosteroon on põhjas. Lõuna-ajal, isegi peale 7ndat õltsi, jõudsin trollis MUPO naiskontrolörile vastu ülbata ning plastikust piletiaugusti toru küljest ära väänata.
Momendil olen arestimaja ees ja jagan politseipoistele trenni-nippe.

25.03 – 10.04 Teeme massi!
Nii, hommikul vaatasin ennast peeglist ning vorm tundub suht hea. Juuksed zheleega üle pea kammitud, bakenbardid siivsalt pöetud, valge V-kaelusega T-särk seljas ning heledad teksad jalas. Peale viimast pidu sinna tekkinud plekid sai ema käsitsi pestes siiski välja. Respekt emme!
Kuid, kuid kuid, tundub, et peegel moonutab, sest käsivars on tunduvalt õhemaks jäänud. Alles 2 päeva tagasi, kui mingile brasiilia naisega küberseksi käigus webcam’ist biitsa näitasin, siis oli see märksa pirakam. Tundub, et toitumises on millegiga nihu läinud. Aga see tähendab ainult, et:

Teretulemast massiperiood!

Ehk siis, 2 nädala vältel teen trenni spetsiaalse massikava ning spetsiaalse massitoitumisekava järgi. Ehk siis lõuna ajal kiire tiir RIMI‘sse, väiksed sokolaadikeeksid, einepikukesed, kohukesed, kodused sardellid ning ketshup kilekotti, lahjast õllest rääkimata, ning siis nendega kibekiirelt spordiklubi mullivanni massi tegema. Tundub, et teised treenijad on suht algajad, sest  selline hardcore trenn paneb nad kergelt muigama…Kuid usun, et seda enam nad üllatuvad peale paari nädalat!

Eesmärk!!!

12.04 Mass tehtud, aeroobne koputab uksele!
Massikava oli massiivne, juurde tuli 14.5kg! Aga samas oli ka tunda, et kuigi lihast on sitaks juures, on nad kanged. Näiteks mullikast oli suht raske välja tulla, pidin mingi trussikutes kõrvik-kõrendi appi paluma. Hiljem aitas ta selga ka pesta. Ses suhtes tore, et algajad edasijõudnuid aitavad.
Panin paika ka edasised plaanid. Nüüd vaja ju lihas nähtavaks jälle saada. Vaatab, kuidas see hakkab kujunema, kui vorm läheb teravaks, siis äkki osalen eestikatel ka!
Endistel muigajatel on nüüd suu vett täis ja piinlik. Nii kui ma mullikasse sisse kütan, siis ülejäänud lahkuvad. Kes pärast naerab, see naerab paremini;)

16.04 Aeroobne tegevus
Täna siis esimene aeroobne päev. Skooriks jäi 35x jooksulintide, mingite faking sõtkurmasinate ning velode tagant läbikäimist. Siis järgnes 24x aeroobikasaali klaasukse taga käimist ning lõppeks tegin 2km pikkuse sprindi… peale naiste dushiruumist rinnahoidja varastamist.

19.04 Vasaku käe biitseps on valmis!!!
Võtsin ette vasaku käe biitsepsi:
- Biitsepsitõste kapi võtmega: 4 korda
- Biitsepsitõste joogipudeliga: 17x
- Isoleeritud biitsepsitõsted salvrätikuga: 7 korda
- Peegli ees salaja biitsepsi-pingutamine: 64 korda

Tundub, et vasak käsi on nüüd valmis. Järgmine kord teen parema biitsepsi valmis.

23.04 Teadmistejagamine
Täna oli siis selline päev, et kuna vasak käsi oli eelmisest trennist alles suht sodi ja parema käe kinda unustasin koju, siis trennitegemise asemel käisin ja õpetasin teisi. Eriti naisi. Uskumatu, millise olematu tehnikaga harjutusi sooritatakse. Näiteks jooksulindil paugutatakse nii, et rinnad põmaki-põmaki üles-alla käntsatavad. Julgestus puudub täiesti. Õpetasin siis neid antuke ning hiljem sooritasime päris mitmega paaristreeningu, kus proua jooksis ning mina toestasin/julgestasin.

Jätkub…

vello42‘e toimetusel on meeletult hea ning mõnus meel teavitada, et munadepühad on seks korraks ümber saanud. Mitte küll õnnelikult ning kaotusteta, sest me kannatasime  massiivsete eel -ning järeltüsistuste all. Seda siis nii vaimses, füüsilises, finantsilises kui ka romantilises plaanis, regionaalpoliitilisesest perspektiivist rääkimata. Kuid momendiks on need verejooksud vaibunud, haavad kattunud koreda kärnaga ning peale kasiinoskäiku on ka rahakott pungil.

Kindlasti mõtlete nüüd, et mis täpselt juhtus? Ja täpselt sedasama mõtleme meiegi…mis siis juhtus? Vastust teab vaid tuul…
Kuid, kuid kuid…teatud mälukatkete, fotojäädvustuste ning kõne-eristuste alusel oleme konstrueerinud teatava ülevaate. Kaardiväljavõtteid me ei saa kasutada, kuna vello42 tasub vaid natuuras.

Kõik sai alguse kolmapäeva õhtul, 31sel märtsil, mil olime lõpetamas naistepäeva tähistamist. Kuna meil on juba vanaks traditsiooniks naistepäeva-pidustuste sujuv ühendamine munadepühadega, siis oligi tol momendil käsil intellektuaalne vestlus munasarjade koksimise võimalikkuse üle.
Külla oli saabunud ka hea sõber Kannileid Raplamaalt. Mingil kummalisel põhjusel olid temaga kaasas ka 4l peedimahla, vanaema marineeritud seened, 2 jalgrattasadulat ning Kannileiduga leebelt õilmitsev naispensionär. Et peedimahl polnudki peedimahl, et seened oli salaja vanaema keldrist varastatud ning et mainitud nais-pensionär oli tegelikult Luisa Värgile sarnanev Rimi kilekott, sellest saime alles hiljem teada…
Ühesõnaga, tol momendil osutusid oluliseks mainitud peet-ning seentooted, siis sealt alustasimegi. Mmmmmmm…marineeritud hübriid-riisikod omas mahlas, palistatud pikantselt kahtlase hõljuva taimse sodiga ning kõige selle peale 2l viina. Naistepäeva õhtu kogus kiirelt rahulikke tuure…

Järgnev tundub kindlasti veidi tavapärasest erinev, kuid siis leidsin ma ennast jooksmas hirmsa kiirusega mööda Tallinna linna Pirita teed, ise samal ajal kartulikoortest moodustatud roosipõõsakujulit segumasinat oma nokamütsile kinnitades. Ühtäkki aga keeres mulle vasakult ette võikalt vibreeriv ning samas ka banaaninahast pükse kandev firma “Ahv ning kuupkandiline treimasin OÜ” kohupiimakaevur. Hoogsalt oma vasakut reit vibutades hakkas ta oma pealakke monteeritud betoonposti abil möödaminevaid mootorsõidukeid merre lükkama. Õnnetul kombel oli parasjagu möödumas ka hoolikalt puhtakspestud kiirabimobiil, mille tagarattasse oli kolme kanamuna abil täiesti kinni vangistatud ohtlik neegripealik, kelle vasakust suurest varbast lekkis teele pärlmutrist mullivanne, mis on aga äärmiselt metsikud loomad ja seega kes kohupiimakaevuri lihtsalt pooleks närisid…

Vahemikus 3-5 aprill olukord taastus ning ärkasin vara. Selle täpsemaks põhjuseks oli see, et magamisase positsioneerus Leedu Klaipeda rajooni põnevate viigerhüljeste vabriku kuuendal korrusel asuvas imetillukeses, pelmeenist voolitud joonlaua sees ning seetõttu pidi ta hommikupoole operatiivselt neljasaja tünni kookospähklite abil lõhatama. Selline perspektiiv oli massiivselt paha, seega proovisin joonalaua pealt maha  hüpelda, kui  ootamatult äkki hakkas vasak tagumine sein imelikult ohkima ning sealt voolas läbi kergelt paaviani meenutav kõhn nugis, kes aga hilisemal detailsemalt uurimisel liigitus hoopistükki emaseks moosikukliks, kes oli Daugavpilsise linnas apteekri mõrvas asju ohtralt tagaotsitav…
Nagu sellest poleks veel küll, saabus kohale Läti politsei, kes millegipärast konfiskeeris minu ning mainitud kukli viigipüksid…seega pidime järgneva nädala teise poolel aset leidnud ööklubimaratoni ning kudumiskursused läbima valgete pikkade alukate väel (nagu selgus usaldusväärsetelt seltskonnafotodelt).

Nädala lõpp tõi kaasa pilves selginemise. Keegi oli toimetuse akna katki löönud ning kardinapuudest malenupud meisterdanud. Vildikaga põrandale joonistatud malelaual valitses patiseis…

Nädalavahetusel hakkasin end järjekordselt peeglist monitoorima ning jah, mis seal salata, olen ikka väga hea väljanägemisega küll. Lihaseline keha, jõuline lõug, kumer kann ning ütlemata kena ning siiras kael. Kui ise ei näeks, siis ei usukski, et sellise pekikihi alla selline mees võiks peituda.

Ühesõnaga, et seda ilu ka teiste vaatajate silmadesse tuua pluss, et suvel rannas edukalt prouasid noppida, otsustasin hakata taaskord tegelema spordi, tervisliku toitumise, mugavate spordiriiete kandmise ning et seda kõike finantseerida, ka aktsiabörsil mängimisega.

Et ennast motiveerida ja arengut näha, siis alustasin ka trennipäeviku pidamist.

Eesmärk!

15.03 Iga algus on raske
Käisin internetis ning printisin välja hunniku motiveerivaid hea füüsise ning macholikuse etalonpilte: Tõnu Kark, Inna Uit, strippar Marco ning Baruto. Printisin välja ka Taavi Rõivas’e pildi, tema oleks nagu motivaator negatiivses mõttes – kitsad õlad, peenikesed, mustade karvadega kaetud jäsemad, suur pea, arukas silmavaade, palju juukseid…tavaline jõuetu intelligent. Brrrrrrrr
Õhtul tegin juba esimese sissejuhatav mentaal-treeningu. Lugesin fitness.ee foorumeid, vaatasin seinaleriputatuid pilte ning lasin õlli ja küüslauguleibasid. Pilte vaadates hakkab väike trennitunne juba tulema, foorumist koguneb tarvilik sõnavara ja küüslauguleib õltsiga on lihtsalt hea. Harjutan peegli ees foorumitest õpitud jõusaaligurude fraase:

“A see kang on vaba vä?”
“Jobannõi, võta kettad maha, kui lõpetad! Või ma topin selle multi-trenazhööri sulle ninna?”
“Kule ole mees, vaata, kas naba jäi äkki sisse? Või hüppas välja jälle”

Õhtul tuleb magus uni. Kuid arvatavasti ületreeningu tõttu oksendan öösel voodiette kena pliraka.

17.03 Läheb kergemaks
Võtsin tänast trenni kergemalt. Sõitsin saalist 2x autoga mööda. Taastumine on oluline.
Peeglist vaadates on esimesed tulemused juba näha – kui panen hea litri vastu reit, siis rind enam ei vabise.

19.03 Kõva trenn ning esimene tagasilöök
Kõva trenn. Käisin saali fuajees ja ostsin 10x pileti. Pärast külastasin spordipoodi ning ostsin: joogipudeli, surumissärgi, tõmbetrikoo, tõmbesussid, venitamisbikiinid, vöö, liigeste -ja sõrmesoojendid, spetsiaalsed rinna-trenazhööri kingad, kõhulihaste kombinesooni, retuusid prantsuse surumise jaoks, 5 paari sokke. Kotipoest võtsin veel pisikese ratastel kohvri varustuse vedamiseks.
Saabus ka esimene tagasilöök. Kui end täisvarustuses kaalusin, siis olin 23kg raskem. Aga mis teha, ei tohi lasta pead norgu. Proovime edasi!!!

21.03 Tagasilöögist taasumine on edukas!
Vaatamate tagasilöögile on enesetunne väga hea. Purakas on sees, jõudu on, testosteroon on põhjas. Lõuna-ajal, isegi peale 7ndat õltsi, jõudsin trollis MUPO naiskontrolörile vastu ülbata ning plastikust piletiaugusti toru küljest ära väänata.
Momendil olen arestimaja ees ja jagan politseipoistele trenni-nippe.

Kohtume trennis! Raisk!

Jätkub…

Eile õhtul käisin Rimis õltsi, präänikuid, einepikukesi ning ka veidi õltsi ostmas. Kõik kenasti korvis, kõnnisklesin kassa poole, huultel lendlemas meelas diskobiit. Meeles mõlkus hubane õhtu Facebookis koos soojas piimas pehmeksleotatud prääniku ja külma õluga ning põrandal nautlevalt einepikukest järav dauni sündroomiga poolõde.
Tuju oli hea ja seksikas. Kohates riiulitevahel mõnda hilist shopingut sooritavat prouat, lajatasin kerge three-sixy, pisikese vile ning kirsiks flirtiva kubemekrabangu.

Ühesõnaga, paigutusin sujuvalt kassade poole ja mõttes reastasin juba fraase, mida kassiiriga vahetada. A la:
“Tere õhtust, Marjanne!”
“Mmmmm, küll need teie saiad on nii värsked ja nägusad”
“Eieiei…ma mõtlesin pagariletti ikka”
“Nii…palju see siis kokku tuleb?”
“…ja võtaks veel selle lukusula aerosooli ka”
“Vabadust, mis te mõtlete intiimtoode all? Oooaaahhh, sellepärast siis mu võti libiseb augus nii hästi”
“Lukuaugus”
“Vabadust, mis te mõtlete selle all: palun lahkuge, või ma kutsun turvamehe?”

Wopaaaaaa, üks kassa oligi täiesti tühi. 44 kiiret sammu, puusatõuge vasakule ohtliku tempoga läheneva vanamuti blokeerimiseks ning tadaaaa, olingi järjekorra liider. Panterliku nõtkusega ladusin asjad lindile, kõvad ettepoole, pehmed asjad taha, et kottipannes oleks kõik juba kenasti järjekorras…
Kaupa tõstsin lindile meelega aeglaselt. Ikka selleks, et müüjal oleks aega sutsu puhata, rahulikult ümber-orienteeruda järgmisele kliendile (see tähendab minule), lõdvestuda ning jälgida mu jõulise õlavöötme sooritusi einepikukeste ning präänikutega manipuleerimisel.

Siis tõstsin pilgu, lootes kohata meeldiva naistelleri uudishimuliku pilku….

FUUUUUUUUUUUKKKKKKKKKK!!!

Brrrrrrrr...külmavärinad

Kassas passis mingi jobanõi pisvinniline õbluke meeskrõll. Kiirelt panin käe asjadele ette. Lint ketras edasi, einepikukese pruunist jõupaberist pakend jäi mingi sinise võlli vahele ja rebis koti ribadeks. Einepikuke keerles paljalt määrdunud kummilindil…
“Kassas tehniline probeem?” küsisin
“Ei, mida? Lase edasi…ma tõmban kaubad läbi” vastas pisvinn
“Ota mida, kus see naine on?” nõudsin äreva raevukusega
“Mis naine?” vaatas tont lolli näoga
“No need naised, kes siis tavaliselt istuvad?” nõkutasin peaga kõrvalkassa poole, kus umbes 35 aastane lopsakas müüjatar parasjagu hügieenisidemeid läbi lasi. Mmmmm, 10, 20. 30 võimalikku komplimenti hüppas kohe pähe…
“No mina olen täna” tõi ta kraaksatus mu reaalsusesse tagasi. “Mis mul siis viga on?” küsisi ta häbelikult juurde ja värvus punaseks…

FUUUUUUUUUUUKKKKKKKKKK???
Meeskassiir?

“Tead…” ütlesin ja kõõritasin krõlli nimesilti “… Veiko, lõpetame nüüd selle huumori. Kutsu timbu tagasi”
Prrrrr, see nali läheb juba liiga kaugele. Kujutlesin, kuidas tema käed einepikukestel libisevad, need läbi tõmbab, siis õlupudelit haarab ja kurvilisele plastkehale koledad sõrmejäljed tekitab, kuidas ta präänikuid rüvetab, kuidas ta oma kraaksuv hääl muudab tavaliselt nii meeldiva “viikskend kuus nelikend, sooduskaarti on?” nii vastikuks

…külmavärin käis üle keha

“Ma olen ju täitsa okei…hügieen on korras, oskan kassat, ei peta…Miks te mind ei taha? “ küsis kärss nutuselt ja küünitas ründavalt präänikupaki suunas…

Karjatasin kiledalt, haarasin lindilt õllepudeli ja põgenesin riiulitevahele tagasi. Napilt pääsesesin selle agressiivse geimehe rünnakust. Kaotasin küll einepikukese ning präänikupaki, kuid eneseväärikus säilus…

Varjasin end kommileti taga kuni ta pausile läks…see võttis aega 1h 24 minutit.

Kaunis Luigetiik Kadrioru pargis (Flickr.com)

Luigetiigi ümbrus kihab inimestest, kes kõik on tulnud ilusat ilma, kenat parki ja üksteise seltskonda nautima. Ka mina olen ühe potensiaalse kepiga pargis jalutamas. Ta on ilus, sale, hea rindumuse ja suurepärase ahtriga, kuid tal on 9cm liiga pikad/blondid kontsad/juhtmed ja seetõttu uskumatult loll jutt. See jutt mida ta räägib, on lihtsalt nii loll, et mulle tundub, et see  teeb ta hambad kollaseks… ja seda ma jälestan/vihkan. NO SEX

Luigetiigi ümbrus kihab jälle inimestest, kes kõik on tulnud ilusat ilma, kenat parki ja üksteise seltskonda nautima. Ka mina olen jälle ühe potensiaalse kepiga pargis jalutamas. Ta on avara maailmavaatega, siira oleku ja mõnusa huumoriga, kuid tal on ca. 8 kilo overweight. See overweight on lihtsalt niiiii suur, et ma tunduks endale mingi fetish BBW perverdina, kui ma temaga nahistaks. NO SEX

Luigetiigi ümbrus kihab järjekordselt inimestest, kes kõik jälle on tulnud ilusat ilma, kenat parki ja üksteise seltskonda nautima. Ka mina olen järjekordselt ühe potensiaalse kepiga pargis jalutamas. Ta on suht norm, suht igatpidi enam-vähem keskeas naine, temaga võiks väikest teemat ajada küll… kuid siis astub meie juurde üks nahkse sonimütsiga kutt, kes on meid pingsalt põõsa varjust jälginud, kutsub daami kõrvale ja sosistab talle midagi. Daam ütleb seepeale mulle, “Kle Madis, oli tore siin sinuga juttu rääkida jne. aga üks reaalne ots praegu Viimsis tellis mind, pean minema” ning kaob kõnnitee ääres parkiva tumeda BMW tagaistmele. NO SEX

Luigetiigi ümbrus kihab veelkord, seekord viimast korda inimestest, kes kõik on tulnud ilusat ilma, kenat parki ja üksteise seltskonda nautima. Ka mina olen taaskord pargis jalutamas ja väikest jooki libistamas. Mu kaaslane on kena ja sümpaatne,  meil on ühised huvialad, tal on mõnus tuttavlik naeratus ning ta on sportlik, tal on sujuv jutt ning laadna olek. Lisaks sellele on ta minu hea lapsepõlvesõber Priit, kes mulle parajasti just õllepudeliga munadesse lajatab ja täiest kõrist üle pargi karjub, “Kle mis toimub!!!… Madis, miks sa mind sellise pilguga vaatad???”.

NO SEX… aga ära kujuta ette rsk, ma ei tahagi sind!

NB! Seekordne postitus on emotsionaalne, sisaldab pahasid sõnu, omab negatiivset alatooni… ja on emotsionaalne. Ehk siis – aeg on küps järjekordseks “kõik on perses” postituseks!

Ühesõnaga, viimane nädal on olnud suht perses. Suurem osa asju, millel on võimalik perse minna on seda ka teinud. Veelenam, ka asjad millel polnud võimalik perse minne, on seda väga edukalt ning elegantselt teinud.

1. Kõik algas neljapäeval, mil dushiruumi kraanikauss ummistus. Seda vakuumse peldikupumbaga tööle ennistades, selgus huvitav tõsiasi, et kui pumpamist piisavalt aktiivselt teha, siis teleporteerub peldiku sisu dushi äravoolutorru ning purskub seal kauni helepruuni fontäänina meie dimensiooni tagasi.

2. Reedel selgus populaarses baaris lõõgastudes, et 10nes õlu oli mürgitatud ning enda päästimiseks paigutasin mürgitatud õlu, koos küüslauguleivakestega, lauale tagasi.

3. Laupäeval jalgrattaga lumerallit tehas õnnestus uus kallis ratas mahukalt unnarisse lasta. Ratas muidugi solvus ning kättemaksuks põkkus minu ribidega. Aevastamisallergia koostöös rikkis ribiga on seni üks suurimaid väljakutseid mu elus.

4. Pühapäeval meeleolukat paintballi mängides õnnestus jäisel betoonil libastuda ning valulikult persestuda. Haigele ribile muidugi selline fookuse nihkumine ei meeldinud, seega arvas too paremaks uuesti rikneda. Sain aru, et suurimaks väljakutseks mu elus on tegelikult on aevastamisallergia koostöös rikkis ribi ja haige perse-ning-alaseljaga.

5. Pühapäeval peale paintballi oli mingi välismaa töll soojas garaazhis oma auto minu koha peale parkinud. Ust võtmega kraapides libastus käsi ning tulemuseks oli katkine küün.

6. Esmaspäeval läks laualamp pauguga katki. Igaks juhuks ei üritanud seda vahetada.

7. Teisipäeval oli tähtis ärimiiting uues super-hüper klaasmajas.  Kahjuks prouad sekretärid ei maininud, et kogu maja on turvatud elektrooniliste sitajunnidega. Pool tähtsat ärimiitingut veetsin seega turvaliselt kahe kuulikindla ukse vahel, neid vaheldumisi prõmmides.

8. Peale ärimiitingut autogo koju sõites peenestus selle mingi ülioluline osa. Õhtu jätkus autotõukamisega.

9. Kolmapäev. Pidin tulema trolliga tööle…

10. Meeltesegaduses ostsin täna Viking  Loto pileti. Loodetavasti ei pea pärast peale maksma...

]]> http://www.vello42.com/vellos-intimacy/monuri-rikas-nadal/feed/ 5 http://www.vello42.com/vellos-intimacy/malbe-neljapaev/ http://www.vello42.com/vellos-intimacy/malbe-neljapaev/#comments Thu, 21 Jan 2010 08:39:49 +0000 vello http://www.vello42.com/?p=5359 ]]>

Täna hommikul selgus tõsiasi, et üldse ei viitsi mitte midagi kirjutada. See on põhjustatud arvatavasti asjaoludest, et eile tegin jõusaalis megatreeningu, siis jõin karastuseks megakoguse õlut, sõin megakoguse küpsiseid ning laulsin tualetis Kalmer Tennosaare häälega konnalaulu.
Ja seepärast joonistasingi hoopis…seikluskoomiksi.

Siia ei oska ma ka midagi kirjutada!

Note: There is a poll embedded within this post, please visit the site to participate in this post's poll.