Eesti filmi päästmine: kolm kindlat varianti

 

See pilt eterniidist, googlist on võetud.

Nagu te teate, siis on hetkel käimas just “Eesti film 100” aasta. Nagu te ka teate, siis Eesti filmiga on lood ikka päris pissised – on igav, on jura, on Eesti film. Alljärgnevalt kolm stsenaariumi, mis päästavad Eesti filmi.

 

Ülimalt psühholoogiline ja Stephen King’ulik thrillerpõnevik “Kakahouse”

Kaheaastane Ken-Eerik avastab peale lõunauinakut, et keegi on ta mähkmetesse sittunud. Algab pingeline võidujooks ajaga, kas Ken-Eerik suudab enne mähkmevahetust lahendada täispasandatud mähkmete saladuse või kaovad koos äravisatud mähkmetega prügikasti ka kõik asitõendid, mis võiksid viia ohtliku, teiste mähkmeid täissittuva retsidivisti tabamiseni.

 

Korralik new-age environmental action “59201:001:0138”

Hiiumaiste juurtega suurärimees arvab, et Kaali kraater on üks mõtetu auk ja selle peaks hoopis kinni ajama ning sinna peale rajama kämpingu ja snowtubing keskuse. Kurjadele plaanidele astub vastu 150kg rinnalt suruv kohalik keskkonnainspektor Tönu.

 

Kamamaitseliste eridefektidega vürtsitatud kosmosesaaga “Beginnung

On aasta 2013, meie planeedile sõprust ja teadmisi tooma tulnud tulnukad leiavad maandudes eest väga vaenulikult ja sõjakalt meelestatud Vello, kes nende lennumasinat kividega loobib ja karjub “Eramaa, silti ei näe vä, mida te siia ronite!”. Tulnukad põgenevad warp kiirustel, kuid Vello ei jäta asja niisama ja asub neid oma kaheliitrisel Sierral jälitama. Saab alguse ülipõnev kosmoseseiklus, mis ei lõpe ennem, kui on kättemakstud muljutud muru ja eraomandi rüvetamise eest.

 

Tags: , , , , , , , , , , , , , , , , ,

POSTEERI KROMMENTAAR

Kui sa paned oma emaili siia, siis võime me sellega igast vigurit teha