Killukesi ajaloost: Uriin-kiilkiri Mesopotaamiast

sigillobabilonese

Nagu me teame, tekkis Mesopotaamia 4000 aastat eKr ning see oli tol ajal maailma suurim defineeritud territoorium. Praeguse ajaga võrreldes on isegi Jõgevamaa suurem. Aga see selleks.

Siinkohal aga tooks lugejateni mõnigad huvitavad faktid ajaloost, mida teatakse vähe või millest ei räägita üldse, kuna see olevat tabu.

Mesopotaanlased (ehk Kahejõerahvas) olid suured uriinfilosoofia viljelejad. Seda just seetõttu, et elati kahe suure mühiseva jõe vahel  (Eufrat ja Tigris) ning see tekitas pidevalt pissihäda. Isegi nende nö. tolle aja kohta kõrgeltarenenud koolides oli vaid kaks õppeainet…. a) kiilkiri b) uriiniteraapia. Siiski said rikaste ülikute võsukesed valida ühe lisaaine, milleks tavaliselt oli c) uriin-kiilkiri. Kuna neil seal Mesopotaamias oli palju liiva ja luiteid kuhu kirjutada, siis sai sellest väga populaarne harrastus – kultuuri üks suur ja tähtis osa, mis peatselt levis ka lihtrahva hulka.

Näiteks Mesopotaamia kuningas Hammurapi lasi oma eluloo ja kuulsusrikkad sõjakäigud ning kogu Mesopotaamia suured tarkused uriin-kiilkirjas liivale (kokku umbes 40 miljardit tähemärki) jäädvustada.

Tuhande aasta jooksul, iga päev, raamatukoguhoidjad pidevalt uuendasid uriin-kiilkirjas tehtud sissekandeid Mesopotaamia suures kõrbes, sest need kippusid liivatormide ja lõõskava päikese käes kaduma. Tuhande aasta jooksul see ka neil õnnestus, kuid kui Mesopotaamia aladele saabusid pahad ristirüütlid ning Hammurapi suguvõsa troonilt kukutati, kadus ka iidne (tollal aga ülimoodne) uriin-kiilkirja kunst ning selles tehnikas liivale jäädvustatud teadmised, kroonikad – maailma ajalugu.

Hammurapi XI seadused

1903 aastal õnnestus siiski leida väike killuke sellest suurest uriin-kiilkirjas jäädvustatud kultuuripärandist, mida üks Hammunrapi viimane järeltulija (Hammunrapi XI) oli lasknud täiustada omapoolse postitusega. Analüüsid näitasid, et tõenäoliselt oli postituse säilumise põhjuseks ühe vana krooniku põdur tervis, st. –  et lõunapausi ajal joodud Mesopotaamia õunakisell ei lahustunud ta neerudes ega ka maksas ja jooksis seetõttu muutumatuna otse läbi seedesüsteemi ning sattus krooniku kirjutamistööd tehes liivale, segunes seal olevate soolakristallidega ja kivistus.

Aastaid võttis ajaloolastel ning kultuuriuurijatel aega selle kaugest minevikust pärit teksti desifreerimine, kuid tulemus oli umbakudu selline:

“Mina Hammunrapi XI kohustan meie teadlasi väljatöötama uut kiilkirja süsteemi, kuna ma ei suuda enam seda haisu taluda. Olen selle haisu tõttu kaotanud palju sõpru meie naaberriik Sumerist ja peatselt tööd alustavast uuest tsivilisatsiooniprojektist Egiptuses, kes ei taha meile enam külla tulla ning kaubavahetust arendada. Ka silmanägemine on mul halvenenud ning banaanid – mu kunagised lemmikpuuviljad ajavad mind praegu juba isegi pealevaadates oksele, rääkimata siis söömisest.

Aaa ja see värk ka, et kui te kunagi leiate hiiglaslikke tsikuraate, siis teadke, et need pole mingid templid meie jumalatele, vaid hoopis hiiglaslikud lõhnakuused, mille tegelikult ehitasid ristirüütlid, et seda aastatuhandete vältel kogunenud haisu minema saada.

Kõike kõige paremat teile seal tulevikus ja ärge teie hakake kusega mängima või mingeid lolle teraapiaid tegema nagu meie siin Mesokas.

Parimate soovidega,

Hammunrapi XI

Mesopotaamias, 5. juuni. 2009 eKr.

357783320prwhwj_fs

Mesopotaanlanna tööhoos. Jäädvustamas suure Hammunrapi võidukaid sõjakäike tulevastele põlvedele.


3 thoughts on “Killukesi ajaloost: Uriin-kiilkiri Mesopotaamiast

  1. jaajaa, karm aeg nõuab kakiseid trussikuid.
    aga kakatriipkood … trmv :)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *