Mingi aeg tagasi näidati ETV Terevisioonis lõiku, milles esinesid kolm noort ja kena daami. Pilk jäi loomulikult kõigepealt nende kehavormidele pidama ja juttu, mis nad rääkisid ma ei kuulnud, kuid veidike hiljem tähelepanu taastudes, kuulsin pidevalt ühe sõna – kudumisgraffiti
Daamide sõnul on tegemist olla uudse, laheda, süütu ja mõnusa asjaga, millega saavad tegelda kõik soovijad – olenemata soost, vanusest, seksuaalsest suundumusest või rahakoti paksusest… Kudumisgraffiti on hea võimalus võtta sõbrad kampa ning teha midagi lahedat ja loovat. Eesmärk on täita linn ja muud kohad värviliste kudumitega, mille külge oleks pandud lisaks ka üks hea sõnum ühiskonnale... fun fun fun!!!
Sellise ühepoolse teemakäsitlusega ei saa ma rahul olla ning siinkohal toon lugejateni mõned koletud juhtumid seoses kudumisgraffitiga.
Andres, 37 aastane.
Tulin just rahvatantsutrennist ja jalutasin kodu poole, kui mind äkki tõmmati ühte hämarasse kangialusesse. Seal suruti mind pikali ja ma nägin teravaid vardaid ähvardavalt välkumas. Palusin tumedaid kogusid (nad rääkisid vene keeles ja lõhnasid sihvkade järele), kes mu kohal askeldasid, et ärge tehke mulle viga, mul on kodus väike laps, naine ja haige vanaema. Nemad aga ei vastanud midagi ning et mind vaikima sundida, lõid nad mu uimaseks.
Umbes 30 minuti pärast, kui ma taas teadvusele tulin ja kangialusest päevavalguse kätte komberdasin, märkasin ühe R – Kioski vitriini peegeldusest, et mu kenale ja armsale Kihnu kampsunile on sirgeldades peale kootud – Марина былa здесь. Kodus hiljem avastasin, et seljale on kootud – Россия, Россия!!!
Kodus tuli sellest suur jama. Naine süüdistas mind abielurikkumises. Eriti löödud oli aga vanaema, kes selle kampsuni kinkis mulle 16’ndaks sünnipäevaks. Ta süüdistas mind kampsuni tahtlikkus rüvetamises, riigi-ja selle põhiväärtuste mahaparseldamises ning kõige lõpuks ähvardas mu pärandusest ilma jätta.
Olukord perekonnas rahunes alles 3 kuu pärast, kui politseist saabus kiri, mis ütles, et kahtlusalused on tabatud ning nende näol olla tegemist Moskva käsul tegutsevate kudumisgraffiti meetodil tegutsevate diversantidega, kes üritavad meie rahvuslikku ühtsust/identiteeti läbustada ning seeläbi ühiskonda nõrgestada.
Jaanika, 23 aastane
Olin Hollywoodis peol. Party oli vägev, kutte oli megalt ja kui pidu kella 05:00 paiku lõpuks läbi sai, siis liikusin koos ühe kena kutiga alla garderoobi, et võtta üleriided ning minna edasi pidutsema tema korterisse.
Mul oli garderoobi antud kena kollakas-beež kevadmantel, mille olin äsja Viru Keskuse Fornarina’st ostnud. Suur oli mu šhokk, kui nägin mantlit tagasi saades, et mu mantlile on peale kootud mingi rõve muster (hiljem politseis avaldust kirjutades sain teada, et see on Haljala muster).
Kutt sai samuti sellisest moemaitselagedusest kreepsu ja ütles, “ma ei suhtle mingite rahvalike mammidega” ning lasi kiirelt jalga.
Riietehoiu ühest nurgast kostis itsitamist ning kui ma läksin asja vaatama, siis pagesid sealt lõkerdades minema kaks patsidega neiut või noormeest (oli raske vahet teha) – jalas lääpas ketsid, kulunud teksad, seljas luitunud üle-eelmise hooaja velvetjakid, õlal kasetohust punutud märsid. Nähtavasti oli tegu mingite Viljandi Kultuuriakadeemias aega surnuks löövate antropoloogiatekstiili eriala tudengitega. Selge see, et huligaanid, sotsiaalselt sobimatud ja õpiraskustega hermafrodiitsed kudumismaniakid.
Olen siiamaani ilma kutita/sponsorita – juba teist nädalat, sest kuuldused mu soditud mantlist on levinud. Ma ei suuda nii olla, hetkel kaalun enesetappu. See on kõik kudumisgraffiti süü. Kudumisgraffiti keeras mu elu perse.
***
Nagu näha, on kudumisgraffiteid erinevat liiki. Kõige tavalisemad ja kahjutumad nendest on ämblikuvõrkude kudumine põõsastesse/vanadesse mahajäetud majadesse ning bussipeatustesse koerakaka kujuliste kudumite installimine. Kuid on ka selliseid jõhkraid – inimese, ühiskonna ja varavastaseid kudumgraffiti liike nagu ülaltoodud juhtumites on kirjeldatud.
Vello soovitab:
- Kanna endaga alati kaasas lõngapalli, mille saad endast eemale visata, et ahistav kudumisgraffitist sind rahule jätaks ning lõngapallile järgi liduks.
- Kanna endaga alati kaasas “Haribo” kummikomme. Need suska kudumisgraffisti kudumisvarraste otsa, et ta ei saaks kududa.
- Kudumisgraffist kardab jooksvaid silmasid. Kallaletungi korral röögata “Jooksev silm!!!”. Tema vastab, “Kus…kuskohas?” ning hakkab neid otsima. Sellega viid kudumisgraffisti tähelepanu eemale ja saad rahulikult keskenduda talle jalaga munadesse ( naisgraffisti puhul – munanditega ekvivalentne mõnurpunkt) löömiseks.
- Soovitav on kanda ka nailonist, kilest, lateksist või muust kunstmaterjalist riideid (ka raudrüü sobib) – need materjalid ei meeldi kudumisgraffistile, sest sinna peale on raske midagi kududa.
irw
aga põhiline on see, et see üks neiu seal Terevisioonis üldse ei kudunudki, vaid hoopis h e e g e l d a s!!!!!!!!! Nii et asi ei piirdu sugugi vaid kudumisgraffitiga, ilmselt on varsti oodata ka niplispitsigraffiti ja makrameegraffiti rünnakuid…..
taskumammut, kas sa oled isas -või emas-soost?
tänan ette!
Miks see tähtis on, kui küsida tohib?
tähtis ei olegi. lihtsalt sinu teadmised heegeldamisest ning niplitest tõstatasid meis küsimuse, et kas tõesti mehed teavad selliseid salajasi detaile.
a tegelt ikka on tähtis, sest me vedasime 10 kulli peale kihla, et kas M või N
ai krt jah, niplispits reetis mu, eksole…..