Oleg – narkomaani tulevikumõtted

Oleg on 27 aastane meesterahvas, tal ei ole püsivat töö ega elukohta. Lisaks kõigele sellele on ta ka veel süstiv narkomaan ja tähtkujult Kaksik. See on väga perses kombinatsioon ning näib, et pikki ja sisukaid plaane eluks pole mõtet teha.

Kuid Oleg’il on unistus. Ta tahaks jätta narkootikumid, pahad sõbrad ja Balti Jaama beljašhid ning minna ülikooli riigiteadust või reklaami-ja imagoloogiat õppima. Eelkõige on see tema unistus seotud sooviga pääseda riigikokku ning luua vene rahvusest inimestest parem kuvand. Kuid vähemtähtis pole ka mehelik tung suhelda kenade noorte tsikkidega, keda ta pidevalt näeb Tallinna Ülikooli ees, kui ta ise on üle tee AIDS-i ennetuskeskuses Narva mnt. 48 süstlaid vahetamas.

Oma unistuse realiseerimiseks on Oleg astunud mitmeid samme:

1. juba eelpool nimetatud süstalde vahetamine

2. kui ta tänaval kellegilt suitsu küsib, varastatud mobiiltelefoni müügiks pakub või noaga ähvardades vanamammilt käekotti nõuab – siis teeb ta seda alati eesti keeles ning ei kasuta üle 1 roppuse lause kohta.

3. süstimise kõrvalt on ta aastatega suutnud säästa 54 krooni (hoiab seda sõbra Ženja käes), mille ta kavatseb kulutada endale elamisloa ja passi hankimiseks.

4. on endale tatoveerinud sini-must-valge sõrmenukkide vahele, et suheldes eestlastega oleks seda eestimeelsust alati näha ning et ei tekiks rahvustepõhist võõrastust või eelarvamusi.

5. naistega suheldes palub ta alati naistel ise, vabatahtlikult püksid maha võtta.

6. igal kolmapäeval käib ta ennast ülikooli sisehoovis või WC’s süstimas, et järk-järgult sulanduda/harjuda akadeemilise õhkkonnaga.

7. samuti käib ta iga päev, vahest isegi mitu korda Toompeal, et vaadata oma tulevast töökohta ning uurida parkimisvõimalusi. Aga osaliselt ka seepärast, et ta diiler elab ühes vanalinna korteris.