…
Kujutlege seda endale ette, visualiseerige olukorda/situatsiooni mida järgnevalt loete:
On vihmast hall ja läbinisti rõske ilm, sa oled vallaline inimene ja olnud seksuaalselt kuival üle 3 nädala. Lisaks sellele oled sa autoroolis ja sõidad Rakverest Tartu, et minna külla oma vastleitud nümfomaanist kallimale/eluarmastusele/hingesugulasele, et seksida ja armatseda pehmel vaibal, lõõmava kamina ees ja sees. Automakk käib ja parajasti tuleb see mahe, romantikast pakatav lugu:
Oled jäägitult süvenenud oma mõtetesse, kui korraga täiesti ootamatult hüppab auto ette suur, meeleheitlikult kätega vehkiv metskits koos kahe punaseks värvitud siiliga. Sa rabad instinktiivselt rooli vasakule, et vältida neile otsasõitu ja põrkad kokku vastassuunas läheneva kalluriga Kamaz:
Sa saad kohe surma, kuid ennem seda on sul veel piisavalt aega silme eest läbi lasta mingi oluline mõte, pildirida, mälupilt elust…
Mis mõte see sul oleks? (…peale selle ilmselge mõtte, et mida kuradit see metskits koos kahe siiliga seal teeservas jändas)
Mõtted mis mul isiklikult peast ja silme eest läbi jookseks oleks:
Kes küll homme teeb postituse siia saidile, kui ma surnud olen?
Mis saab kallitest lugejatest, kes avastavad, et uusi postitusi ei tule enam iialgi?
Mitmendaks ma kukun blog.tr.ee tabelis?
Kes jätkab alasti uudiste toimetamist?
Enam iialgi ei ma seltskonnas oma saidiga hoobelda.. :(
…
… ja alles siis mingi 10 mõttena tuleks mulle pähe kahetsus, et ma ei jõudnudki Tartu oma nümfomaanist kallima juurde.
Vot nüüd saate ehk aru, kui oluline on mulle vello42.com mõnursaidi saatus, käekäik ja heaolu.
MIDA VEEL?