Hansapäevad Pärnus - Keskaja turg. Pilt: Vello42.com erakogu

1 Hansapäev

Jõin ennast ühes A’le Coq’i hansatelgis keskaegsest dry ice õllest täis ja siis hakkasin ühte keskealist ja keskaegselt riietatud Läti tsikki keskaegsete võrgutusvõtetega moosima. Keskaegselt autentse kuramaaži käigus purunes daamil käeluu, kaks hammast nind idee naisõigusluse eksistentsist. Meie ümber kogunenud rahvas plaksutas kogu etenduse peale ja Hansalinn Lübeck’i esindaja andis mulle oma visiitkaardi ning kutsus sama asja tegema nende hansapäevadele.

2 Hansapäev

Ärkasin hansapäevade temaatikas püstitatud arstitelgis ilge keskaegse pohmakaga ning leidsin oma füüsilist keha kombates, et mul on puudu parem jalg alates puusast. Alguses tekitas see uus puue mõningast meelehärmi, kuid kui arstitelki saabus hansalinn Kaunase esindaja, kes kutsus mind järgmine aasta nende hansapäevadele peaesinejana osalema, siis  valdasid mind hoopis õnne, edu ja hansatunne.

Hiljem kuulsin, et olin Tallinna Väravate juures korraldanud tõelise keskaegse megashõu, mille juurde kuulusid

• enda parema jala nõiaks kuulutamine
• siis selle amputeerimine keskagset mõõka imiteeriva puust mõõgaga
• ning siis jäseme, kui nõia, tuleriidal põletamine.

Shõu naelaks oli aga see, kui mu parem jalg ennem põletamist siiski valjuhäälselt ennast nõiakunstis süüdi tunnistas ja armu palus. Õnneks oli juba liiga hilja ning shõu sai laheda ja ühtlasi ajalootruu lõpu.

…

Kõik hansapäevalised olid mu shõuga väga rahul, kuid ainult Lodjakoja tüübid oma puust paadikestega olid mu shõu edukuse peale väga kadedad, sest ma tõmbasin kogu tähelepanu endale ja nende sõudepaate jäid passima ainult üks kuumarabandusse surnud Soome pensionär ja Veeteede Ameti gaylaevanduse osakonnas töötav inspektor, kes tegi neile trahvi liiga homokate mastide ja tagalastuse eest.

3 Hansapäev

Liikusin hansapäevade alal ringi nagu vanasti Liivimaal koroonameister Henrik seda arvatavasti tegi – ehk kaardistasin odava õlle müügipunkte, pirukaid müüvate daamide telefoninumbreid ning fototehnikat kasutades jäädvustasin linastest kleitidest läbikumavate aluspükste erinevaid kihelkonna mustreid. Olin oma populaarsuse tipul – kõik hansapäevalised üritasid mulle pai teha ja kui ma palusin end sõrmest tõmmata, siis seda nad ka tegid.

Üldiselt oli päev rahulik, kui välja arvata:

• paar duelli peldikujärjekorras, kus rüütellikult võitlesin välja “Esimese Pissi Õigus” turniiri esikoha;
• Pärnu sõpruslinna Sixtuna infotelgi rüüstamine ning selle telgivaiade müük Novgorodist pärit turistidele;
• Olde Hansa mandlikäru/mandlilinnuse piiramine, kuhu kaasasin suured Läti ja Leedu ühisjõud koos ratsaväega, milleks olid miniloomade tarandikust varastatud kitsed ja minisead.

Päeva sisse jäid ka paar ristimist, kaks sünnitust ning suurejooneline protsessioon trassil: Bravo Lounge – Lepa Äri – Rauno Pehka.

4 Hansapäev

Hommikul helistas Pärnu linnapea Kivimägi ja kutsus mind Hansapäevade lõpukõnet pidama. Pidasingi. Rahvast oli palju ja kõik plaksutasid ning ühtäkki lõi ka spontaanselt kõlama “Koit”. Laine Jänes tänas mind kättpidi suurepäraste hansapäevade eest ning Hansalinnade Liidu president Wilhelm Von Frehenholt tutvustas mind rahvusvahelisele pressile kui oma poega.

Suurepäraste teenete eest nimetati Rüütli tänav ümber Vello tänavaks ning mulle sundvõõrandati maja number 42.

Kõik nimetatud sündmused on jäädvustatud ka DVD’le ning seda on võimalus endale soetada 199 EEK’i eest.

On juba vana uudis, et Gazprom ostis ühe Nigeeria gaasipuhveti ja selle nimeks sai NiGaz (http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/8118721.stm).

Aga täna hoopis vaatame VelloTV‘s, kuidas kohalikud NiGaz aktsiaomanikud on asjade käigu üle õnnelikud on ning rõõmust hüppavad.

Rõõmustame meiegi nendega koos!!!

NiGaz foreva!

Moodne heinategu masinatega. Pilt.picasaweb.google.com

Taaskord oli kätte jõudnud kena heinateo aeg. Olime just Ümeralt naasnud ning seetõttu tagusime mõõgad jälle vikatiteks tagasi ja liikusime heinamaale. Meil peres on ikka nii kombeks, et mehed niidavad, naised riisuvad – nagu ka simmanitel, kus mees võtab naise rajalt maha ja naine kammib vastutasuks mehe tengelpunga korralikult – puhvetis mõdu ja suupisteid tellides.

Aga see selleks.

Igatahes oli ilm ilus ja lausa lust oli kastemärjas heinas vikatiga laia loogu lasta. Ikka säuh ja hektar, säuh ja hektar. Lõunaajal tuli ema ja kutsus meid sööma. Läksimegi. Sõime mõnusat kaerakilet ja jõime hapupiima peale.

Peale lõunat lasime leiba luusse ning arutasime isaga, et sel ajal kui hein kuivab, peaks vana heinakuudi ära remontima ja katuse tõrvama.

Kui suurem päevapalavus oli möödas ning päike vajus madalamale, liikusime jällegi heinamaale, et töö… või no mis töö!… ikka lõbu ära lõpetada! On ju heinaniitmine talutöödest üks kiftimaid tegevusi! Aga üks parimaid talutöid on siiski seatapmine – kohe mõnus on põssale puss kõrri suruda, kui tead, et õhtul saab mõnusasti keedetud seakõrvu lutsida ning rõõmsalt rõngas praetud saba krõmpsutada. Oi seda mõnu ja õnne, kui põrsas juhtub veel kogemata tiine olema, siis saab viltidele talveks uued sisetallad!

Aga see selleks.

Liikusime siis isaga heinamaale tagasi ja ohoo, mis me näeme. Kõik meie niidetud hein on kadunud! Isa langes ahastuses põlvili ja vandus tulist kurja, “Oh sa sinder põrguvürst ja vanatühi, pisuhänd on käinud ja meie heina ära viinud… nüüd jäävad loomad nälga ja mõisnik võtab talu ära!”.

Olin minagi veidi kohkunud, kuid uuema aja mehena ei jäänud ma siiski üleloomulikke jõude heina kadumises uskuma, vaid asusin  sündmuspaigal ringi vaatama. Peagi märkasin, et põlluservas on näha muljumise jälgi, mis väga meenutasid vankriratta poolt tehtavat. Samuti oli maas näha üksikuid heinakõrsi mis ühtlase rajana mööda põlluäärset teed kaugusesse viisid. Juhtisin isa tähelepanu sellele seigale ja siis asusime mööda heinakõrsi teele. Ei tulnudki meil palju kõndida, ehk oma 5 versta, kui märkasime, et heinakõrred viivad otsejoones Tammistu talu väravast sisse.

Isa hüüatas seda nähes, ” Kas sa näed!!!… vana Kaupo on õite maias ligimese vara himustama… küll me talle nüüd mõõdame paraja palga!!!”.

Ja egas midagi. Tagusime siis teeäärest leitud kiviga vikatid jälle mõõkadeks ümber ning asusime Tammistut piirama.

Tammistu talu pisike peretütar Herta kõõlus uudishimulikult tare aknapeal ja vaatas mida me seal aiataga ometi mässame.

Nii ta siis meile hüüdiski, “Hei Aadu ja Koit, mis te seal teete?”

Aktiivselt ussaeda lammutav ja mõõgaga kolistav isa lõugas talle, ” Piirame, sa ei näe või… pime oled või!!!”.

Herta vastas, “Meil ju värav lahti, tulge sealt sisse!”.

Isal jooksis vanakooli, Vambola ajastu mehena seepeale midagi kokku ja pomises omaette, ” Lahti, värav on lahti.. nii ei saa ju, piirama peab ikka… Koit ole hea, mine pane värav kinni”.

Kuuleka pojana läksin ja panin värava kinni. Kui värav suletud, läks isa eriti põlema ja möirgas, “Vaata sunnikuid, ennast sisse sulgenud… õgivad seal meilt varastatud heina!”.

Käratsemise peale väljus majast vanaperemees Kaupo ja hüüdis, ” Varastatud hein?…. see oli ju meie, Tammistu talu põld!!!”

Tundsin isa võimsas bassis siiski kerget värinat, kui ta punetama löönud palgeil vastuseks karjus, “Mis siis, meie niitsime!”

]]> http://www.vello42.com/sisukas-stoori/sisukas-stoori-muistne-heinategu/feed/ 11 http://www.vello42.com/sisukas-stoori/killukesi-ajaloost-uriin-kiilkiri-mesopotaamiast/ http://www.vello42.com/sisukas-stoori/killukesi-ajaloost-uriin-kiilkiri-mesopotaamiast/#comments Fri, 05 Jun 2009 09:08:19 +0000 admin http://www.vello42.com/?p=2549 Mesopotaamia kõrg-kultuurist ja Hammunrapi XI mälestused]]>

Nagu me teame, tekkis Mesopotaamia 4000 aastat eKr ning see oli tol ajal maailma suurim defineeritud territoorium. Praeguse ajaga võrreldes on isegi Jõgevamaa suurem. Aga see selleks.

Siinkohal aga tooks lugejateni mõnigad huvitavad faktid ajaloost, mida teatakse vähe või millest ei räägita üldse, kuna see olevat tabu.

Mesopotaanlased (ehk Kahejõerahvas) olid suured uriinfilosoofia viljelejad. Seda just seetõttu, et elati kahe suure mühiseva jõe vahel  (Eufrat ja Tigris) ning see tekitas pidevalt pissihäda. Isegi nende nö. tolle aja kohta kõrgeltarenenud koolides oli vaid kaks õppeainet…. a) kiilkiri b) uriiniteraapia. Siiski said rikaste ülikute võsukesed valida ühe lisaaine, milleks tavaliselt oli c) uriin-kiilkiri. Kuna neil seal Mesopotaamias oli palju liiva ja luiteid kuhu kirjutada, siis sai sellest väga populaarne harrastus – kultuuri üks suur ja tähtis osa, mis peatselt levis ka lihtrahva hulka.

Näiteks Mesopotaamia kuningas Hammurapi lasi oma eluloo ja kuulsusrikkad sõjakäigud ning kogu Mesopotaamia suured tarkused uriin-kiilkirjas liivale (kokku umbes 40 miljardit tähemärki) jäädvustada.

Tuhande aasta jooksul, iga päev, raamatukoguhoidjad pidevalt uuendasid uriin-kiilkirjas tehtud sissekandeid Mesopotaamia suures kõrbes, sest need kippusid liivatormide ja lõõskava päikese käes kaduma. Tuhande aasta jooksul see ka neil õnnestus, kuid kui Mesopotaamia aladele saabusid pahad ristirüütlid ning Hammurapi suguvõsa troonilt kukutati, kadus ka iidne (tollal aga ülimoodne) uriin-kiilkirja kunst ning selles tehnikas liivale jäädvustatud teadmised, kroonikad – maailma ajalugu.

Hammurapi XI seadused

1903 aastal õnnestus siiski leida väike killuke sellest suurest uriin-kiilkirjas jäädvustatud kultuuripärandist, mida üks Hammunrapi viimane järeltulija (Hammunrapi XI) oli lasknud täiustada omapoolse postitusega. Analüüsid näitasid, et tõenäoliselt oli postituse säilumise põhjuseks ühe vana krooniku põdur tervis, st. -  et lõunapausi ajal joodud Mesopotaamia õunakisell ei lahustunud ta neerudes ega ka maksas ja jooksis seetõttu muutumatuna otse läbi seedesüsteemi ning sattus krooniku kirjutamistööd tehes liivale, segunes seal olevate soolakristallidega ja kivistus.

Aastaid võttis ajaloolastel ning kultuuriuurijatel aega selle kaugest minevikust pärit teksti desifreerimine, kuid tulemus oli umbakudu selline:

…

“Mina Hammunrapi XI kohustan meie teadlasi väljatöötama uut kiilkirja süsteemi, kuna ma ei suuda enam seda haisu taluda. Olen selle haisu tõttu kaotanud palju sõpru meie naaberriik Sumerist ja peatselt tööd alustavast uuest tsivilisatsiooniprojektist Egiptuses, kes ei taha meile enam külla tulla ning kaubavahetust arendada. Ka silmanägemine on mul halvenenud ning banaanid – mu kunagised lemmikpuuviljad ajavad mind praegu juba isegi pealevaadates oksele, rääkimata siis söömisest.

Aaa ja see värk ka, et kui te kunagi leiate hiiglaslikke tsikuraate, siis teadke, et need pole mingid templid meie jumalatele, vaid hoopis hiiglaslikud lõhnakuused, mille tegelikult ehitasid ristirüütlid, et seda aastatuhandete vältel kogunenud haisu minema saada.

Kõike kõige paremat teile seal tulevikus ja ärge teie hakake kusega mängima või mingeid lolle teraapiaid tegema nagu meie siin Mesokas.

Parimate soovidega,

Hammunrapi XI

Mesopotaamias, 5. juuni. 2009 eKr.

…

Mesopotaanlanna tööhoos. Jäädvustamas suure Hammunrapi võidukaid sõjakäike tulevastele põlvedele.

Pilt: schools.cbe.ab.ca

Muhahah krt, päeva “parim” uudisnupp ei tule mitte vello42.com’ist nagu võiks arvata, vaid hoopis elu24.ee’st. Nimelt on seal ühes artiklis, (mis räägib Hiina viimasest eunuhhist) jutt järgmine, et…

… Paljud lasid end kastreerida, et saada keisri isiklikuks usaldusaluseks.

Ka Sun Yaotingi perekond lasi mehe kastreerida, et temast saaks keisrikojas tähtis isik.

Väidetavalt kastreeriti mees kodustes tingimustes ja ilma igasuguse tuimestuseta. Mees oli valu tõttu kolm päeva teadvuseta ning paranes ligi kaks kuud.

Kui ta lõpuks haigevoodist tõusis, mängis saatus talle julma triki – keiser Pu Yi, kelle usalduse ta lootis võita, oli paar nädalat varem troonilt tõugatud…

Hähähähäh krt võtaks… by far kõige suurem EPIC FAIL mis olla saab. Ei tahaks küll munandikeskse mõtlemisega olla, aga siinkohal pean nentima, et isegi terves universumis pole sellega võrreldavat sündmust. Olen kindel, et ükski tuumapomm pole iial teinud nii kõvat mütakat, kui seda tegi Sun Yaoting’i meeleolu – mis kolaki nulli kukkus, kui ta kuulis keisri tagandamisest. Suur Pauk on väike poiss, võrreldes Sun Yaotingi elusaatusega.

Suur Pauk < Sun Yaoting’i elusaatus

kogu jutt siit