Oli siis täna kogemata asja linna igasuguseid erinevaid asju tegema ja vigureid ostma ning kuna pidevalt pasundatakse majanduslangusest, sissetulekute vähenemisest ning muust pasast, siis võtsingi oma linnaskäigu eesmärgiks säästilikkuse ja odavuse. Lisaks ütlen kohe ära, et arvestan käesolevas artiklis ainult aktiivset hinnakauplemist ja säästmist…

Kõigepealt oli vaja autole bensiini võtta (20 liitrit 95 Euro Ultimat). Ennem tankuri sissepanekut raputasin londi mõõteklaasi tühjaks, sain ca. 60 – 80 ml tasuta kütust. Peale tankimist kordasin sama ja sain mõõteklaasi kokku 200ml tasuta kütust. Siis käisin ja raputasin teised tankurid ka läbi (98 Ultima, 95 Euro ja diisel). Kokkuvõttes kogunes 5st lisalondist juurde veel 560ml kõrgekvaliteedilist kütust!

Kasum: 13.50 EEK’i Juhuu!!!

Edasi liikusin turule ja ostsin ilusaid kartuleid 5kg. Ostmise ajal sooritasin korduvaid komplimente müüja aadressil ning seega õnnestus kartulimüüjalt lisaks kaubelda 5 tasuta kartulit (500g).

Kasum: 2,50 EEK’i. Juhuu!!!

Olin juba ammu plaaninud endale uut talvejope osta. Ja seda on alati parim teha kevadel. Kaupluses, kus oli 30% ale, leidsingi sobiva jope (allahindlusega maksis 1800 EEK’i ) ning lisaks küsisin müüjalt 5% hinnast veel täiendavalt alla (arvestan ainult 5%-list kaubeldud allahindlust siinjuures). Ja saingi!

Kasum: 90 EEK’i. Juhuu!!!

Läksin üle tee asuvasse Säästukasse ning sain toidukorvi üldjoontes väga odavalt kätte. Boonusena sokutasin omal võipaki salaja käisesse ning läbisin kassa ja turvamehe vahejuhtumiteta. Sellest tulenevalt –>

Kasum: 15 EEK’i. Juhuu!!!

Olin siis reisiagentuuri büroo ukse juuresm vaatasin pakkumisi ja mõtlesin veitsa. Helistasin siis sõbrannale ja ütlesin, et kuule, äkki ikka ei läheks su sünnipäevaks Sharm er Sheiki. Et hoopiski jätan su maha. Suutsingi sõbranna ära rääkida. Kasumiks arvestan ainult ärajäänud reisi kulu, kaudsed tulud lõpetatud suhtest järgnevas numbris ei kajastu…

Kasum: 6660 EEK’i Juhuu!!!

Ei helistanud emale ja ei rääkinud pikalt oma tänasest eduloost (teades ennast ja oma lobisemishimu – oleks see kõne väga pikaks ja kulukaks läinud). Helistamise asemel hakkasin talle hoopis SMS’iga oma blogi linki saatma… Olin just valmis “Send” nuppu vajutama, kui sellest veel parem säästmisnipp mind pähe tabas…

Tegin emale hoopis vastamata kõne… aga ta krt ei helistanud tagasi… on ikka kooner. Seepärast pidin ikka SMS’iga talle oma blogi lingi saatma.

Kasum: ca. 20 EEK’i. Juhuu!!!

Terve päeva kasum kokku:

6801,93 EEK’i.

Ei teagi, mida selle rahaga nüüd peale hakata. Õlut pole ka nagu mõtet osta, endal suur koduõlletünn nurgas ootamas. Kangemaid napse?… ei tea, ei lähe nagu need ka kõrist alla üldse viimasel ajal. Heategevuseks?… see nii väike summa, et ei aitaks kedagi eriti. Uued kõrvarõngad?… no milleks. Tuleb vist sammud seada investeerimis-konsultandi juurde…

]]> http://www.vello42.com/sisukas-stoori/eksperiment-jatkusuutlik-majandamine/feed/ 2 http://www.vello42.com/vellotv/dokumentaalsari-unistuste-printsess-ii/ http://www.vello42.com/vellotv/dokumentaalsari-unistuste-printsess-ii/#comments Wed, 03 Mar 2010 07:05:00 +0000 vello http://www.vello42.com/?p=5937 ]]>

NB. Kuna kohe peale käesoleva artikli avaldamist saabus meile Delfi peakorterist sõbralik meeldetuletus, siis on kõik kaunid päevapildid eemaldatud.

NB, vol2. Kui märkate meie lehel delfist, postimehest, slolehest, teie privaatsest pildialbumist jne. varastatud infot, siis palun andke sellest kohe meile teada. Sellisele häbitule kelmusele tuleb lõpp teha!!!

- – - – - – - – - – - – - – -

Tere,

Keskkonnas Vello42 on hulgaliselt Delfi fotosid, mille kasutamise osas
teil puuduvad kokkulepped. Vastavalt Delfi hinnakirjale võib Delfi
fotosid veebis mõndel juhtudel kasutada, ent teil hetkel selliseid
kokkulepped puuduvad.

Seniks, palun eemaldage kõik pilt.delfi.ee keskkonnast omavoliliselt
võetud fotod.

Ka Delfiga ühe gruppi kuuluva meelelahtusportaali Weekend.ee fotosid ei
või kasutada ilma loata. Weekend. ee fotode kasutamiseks tuleks
kirjutada Maris Tislerile. Aadress: tisler@weekend.ee)

Tervitades,
Ester Vaitmaa

- – - – - – - – - – - – - – -

Taaskord on Eesti televaatajad otsekui naelutatud televiisorkastide ette, sest avapaugu on saanud Eesti uuriva ajakirjanduse lipulaeva järjekordne hooaeg – Unistuste Printsess II, koodnimega Tahke Suslik. Ka seekordse saatesarja pealik on karismaatiline Andres Peets, kes jätkab eelmisest aastast tuntud “Eesti Prouade Kalibreerimise ja Sertifitseerimise” teemat.

Kuna eelmisest hooajast tuntud staar-kalibraator Roberto De Silvestri sai ametikõrgendust ning tegeleb nüüd sisalike, madude ning muude kõigusoojaste sertifitseerimisega, siis pidi Andres Peets oma dokumentaalsarja otsima uue peaosalise. Selleks sai lihtne Rapla maaspoiss Dimitri Janssens (hellitlevalt Dimi või ka Diss), kelle ametiks on siis proua-kodanike kalibreerimine, kvaliteedi-taseme määramine ning sertifitseerimine. Sarnaselt Robertole, kasutab ka Diss erinevad meetodeid, alustades distantsvaatlusest ning shampusega masseerimisest, robustse kardisõidu ning füüsilise süva-näppimiseni välja.

Diss oma ema Rapla korteris. Kohe-kohe saab frikadillisuppi!

Seekordses saatesarjas saadetakse Diss taatlema gruppi juunior-prouasid. See ei saa olema kerge, sest nende hulka kuuluvad mitmed Eesti keerulisemad naisterahvad.

Nendest värvikamad on (kõik fotod: http://publik.delfi.ee/news/printsess/):

Hea elu Marina on veendunud, et tema jaoks on õige mees selline, kes tahab ja saab täita tema soove. Kas tema parameetrid ja funktsionaalsus  tõesti toetavad seda arvamust? Diss peab leidma vastuse…

Maarja. Lapsepõv möödus vaeselt. Vahel polnud midagi selga või isegi hamba alla panna.

Seksi-Maris. Legendaarne nümfomaan, kelle seksisõltuvusest vabanemise eksperiment lõppes halvasti – silmad läksid taltsutamatu sugutungi tagajärjel pöördumatult punni.

Tundmatut liiki näriline. Too luuris filmivõtete käigus aiaääres ning liitus salaja prouadegrupiga. Reageerib nimele Sühkel

Hoia ennast Unistuste Printsessi arengutega kursis läbi vello42‘e eksklusiivreportaazhide!!!

Kaunis Luigetiik Kadrioru pargis (Flickr.com)

Luigetiigi ümbrus kihab inimestest, kes kõik on tulnud ilusat ilma, kenat parki ja üksteise seltskonda nautima. Ka mina olen ühe potensiaalse kepiga pargis jalutamas. Ta on ilus, sale, hea rindumuse ja suurepärase ahtriga, kuid tal on 9cm liiga pikad/blondid kontsad/juhtmed ja seetõttu uskumatult loll jutt. See jutt mida ta räägib, on lihtsalt nii loll, et mulle tundub, et see  teeb ta hambad kollaseks… ja seda ma jälestan/vihkan. NO SEX

Luigetiigi ümbrus kihab jälle inimestest, kes kõik on tulnud ilusat ilma, kenat parki ja üksteise seltskonda nautima. Ka mina olen jälle ühe potensiaalse kepiga pargis jalutamas. Ta on avara maailmavaatega, siira oleku ja mõnusa huumoriga, kuid tal on ca. 8 kilo overweight. See overweight on lihtsalt niiiii suur, et ma tunduks endale mingi fetish BBW perverdina, kui ma temaga nahistaks. NO SEX

Luigetiigi ümbrus kihab järjekordselt inimestest, kes kõik jälle on tulnud ilusat ilma, kenat parki ja üksteise seltskonda nautima. Ka mina olen järjekordselt ühe potensiaalse kepiga pargis jalutamas. Ta on suht norm, suht igatpidi enam-vähem keskeas naine, temaga võiks väikest teemat ajada küll… kuid siis astub meie juurde üks nahkse sonimütsiga kutt, kes on meid pingsalt põõsa varjust jälginud, kutsub daami kõrvale ja sosistab talle midagi. Daam ütleb seepeale mulle, “Kle Madis, oli tore siin sinuga juttu rääkida jne. aga üks reaalne ots praegu Viimsis tellis mind, pean minema” ning kaob kõnnitee ääres parkiva tumeda BMW tagaistmele. NO SEX

Luigetiigi ümbrus kihab veelkord, seekord viimast korda inimestest, kes kõik on tulnud ilusat ilma, kenat parki ja üksteise seltskonda nautima. Ka mina olen taaskord pargis jalutamas ja väikest jooki libistamas. Mu kaaslane on kena ja sümpaatne,  meil on ühised huvialad, tal on mõnus tuttavlik naeratus ning ta on sportlik, tal on sujuv jutt ning laadna olek. Lisaks sellele on ta minu hea lapsepõlvesõber Priit, kes mulle parajasti just õllepudeliga munadesse lajatab ja täiest kõrist üle pargi karjub, “Kle mis toimub!!!… Madis, miks sa mind sellise pilguga vaatad???”.

NO SEX… aga ära kujuta ette rsk, ma ei tahagi sind!

Paar päeva tagasi tabas romantilise muusika austajaid kurb kaotus. Nimelt lennutus igavesele orbiidile omaaegse gigabändi OMC liidernägu härra Pauly Fuemana.

Tema tippsaavutuseks oli cool kruiisingvideo “How bizarre”. Peale singli ilmumist 1996 aastal ilmusid Eesti noorte garderoobi kirjud havai-särgid, seksikad kaelasidemed ning nahkbaretid. Suuremad fännid saagisid Žigulidel ning Moskvitšidel katused maha, üürisid tahaistmele linna ainukese hiinlase (kes tegelikult oli kirgiis) ning veeresid vaikselt agulitänavatel, aeg ajalt ergutades üksteisi hüüetega nagu “Uuuuuuuu, beibe”, “Tsevi sikstinain” ja “Its meiking me kreisi”.

Tänu asjaolude imepärasele kokkusattumisele juhtus vello42 külastama viimase aja cool’imat filmi nimega AVATAR. Kuna film on ülipopulaarne, siis toomegi siinkohal odava populaarsuse huvides ära filmi lühiülevaate.

Filmi tegevus leiab aset aastal 2012 ühes Tallinna-lähedases vallas. OÜ Eriti Ekslusiivne Kivikärakas on avastanud, et mainitud vallal on suur potenstiaal ridalelamute turul ning seetõttu on nad teinud piirkonnale efektiivse detailplaneeringu ning asunud seda ka aktiivselt ellu viima. Kahjuks on neil tekkinud maavaidlus kohalike elanikega, kellest enamuse moodustab  ökohipide kommuun. Nood elavad oma kaigastest ehitatud hurtsikutes, kannavad omakasvatatud nõgestest punutud pepuvahe-trussikuid, suhtlevad omaleiutatud keeles ning on tänu igasugu kahtlase loodusliku pasa sissekühveldamise tõttu  lillakakstõmbunud. Ka kohalik vallavalitsus on arendustegevuse vastu, sest ökohipide kommuun valla ainuke turismiobjekt.

Kaader filmist: Ökohipid vallamaja juures "Teeme Ära" uut aktsiooni planeerimas

Nood hipid on elanud antud territooriumil juba viimasest maareformist alates ning kuigi nad ei suuda oma omandiõigust dokumeneeritult tõestada, on nad võtnud endale pähe, et see mee kuulub õiguslikult neile. OÜ Eriti Ekslusiivne Kivikärakas on omaltpoolt proovinud asjale lahendust leida, kuid kahjuks ignoreerivad ökohipid neid täielikult. Veelenam, nood saboteerivad arnendusfirmat ning lõhuvad pahatahtlikult nende buldoosereid ning välikemmerguid. Et edasisi kahjusid ära hoida on OÜ juhatus pöördunud kohaliku kaitseliidu poole ning palganud sealt endale turvamehed, kelle pealikuks on Rambo.

Rambo ootamas järjekordset ökoloogilise jahu rünnakut

OÜ saadab kohapeale ka pedagoogilise ülikooli sotsiaal-teadurid eesotsas dr. Augustiinaga (endise nimega Sigourney Weaver), kes tänu oma eelnevatele kogemustele (vt. dokfilme Alien 1, 2,3, 4, 5 jne.)  juba kogenud tulnukalemb, et nende kaudu ökohipidega mõistuslik kontakti luua. Selleks ehitavad nad hipisid meenutavad vineerist maneekeenid, mis on raadio teel juhitavate mudelautode peale liimitud. Hipid võtavad uued asukad veidi arglikult vastu, sest nood on pidevalt külili ning urisevad koledasti.

Sigourney Weaver & Co undercover

Mingi moment saabub kohale merejalaväelane Vambola, kes Koreas koos Forest Gumpiga võitles, seal jalad kaotas ning seega lihtsalt mereväelaseks sai. Kuna Forest sai osa ühes teises filmis, siis polnud Vambolal midagi teha ning nii ta tuligi seiklema. Alguses pidi temast saama samuti turvamees, kuid kuna tal oli automudelismis meistrijärk, siis võtab dr. Augustiina ta oma teadurite gruppi.

Jaak vaatab, kuidas jalad peale granaadiplahvatust minema lendavad

Kahjuks lööb boheemlaslike teadurite seltsis Vambola hipiloomus kohe välja (tema vend oli ju kunagi 2 aastat kultuurikolledžis käinud ja isegi pärimusmuusikafestivalidest osa võtnud, ju see siis geenides ikka on). Veidi aega  on ta korralik, kuid siis järgnevad juba arusaamatud seiklused öistes metsades, homöopaatilised droogid ning siis juba kaitsmata vahekorrad ühe kohaliku hipiaktivisti Olgaga, kes oli jurist ühes logistikafirmas, kuid  kes siis sattus mahetoodete kütkesse.

Olga koos naturaalse vibraatoriga

Kuni reaalsuse kaotanud Olga vineermehege ratsutab ning Vambola seda veebikaamera kaudu naudib, läheb aga ökohipide ning OÜ Eriti Ekslusiivne Kivikärakas konflikt järjest tõsisemaks ning päädib lausa vägivallaga. Kaitseliitlased, eesotsas Ramboga ei suuda enam taluda ökohipide arusaamatuid nõudmisi ning et nood buldoosereid värskete hernestega tulistavad (need jätavad koledad jäljed vastliisitud rasketehnikale) ning lükkavad nende naturaalkompostist voolitud käimla külili. Samuti rikuvad kaitseliitlased teadurite vineerkamuflaaži, mille tulemusena nende olemus paljastatakse. Ökohipid taganevad vallamajja ning aheldavad end selle külge.

Vambola, kellest on saanud virtuaalseksi sõltlane, üritab korstna kaudu vallamajja tungida, kuid hipid ei lase end seekord tillist tõmmata. Suures kiimahoos Vambola võtab kasutusele radikaalsed meetmed. Et tõestada oma tunnete siirust ning sidet hipidega, muretseb ta endale Volkswageni hipibussi, mis töötab tammetõrude fotosünteesil saadud energia ning tomatitaimede abil.
Vahepeal on aga OÜ Eriti Ekslusiivne Kivikärakas konsulteerinud juristidega ning leidnud väljapääsu. Vallamaja õuele tuuakse akustiline kitarr, bongod, veidi juustu, veini ja viinamarju ning nii meelitatakse ökohipid välja. Kuni nood seal ringis vendade Urbide vihmapiisa lugu laulavad, lükatakse vallamaja lihtsalt sodiks. Hipid saavad koletust kavalustest aru ning taanduvad häbelikult kõrvaolevasse mahetoodete poodi.
Kui nad seal vaikselt soiguvad ning kaeraküpsiseid järavad, lendab poe ette Vambola oma ökomobiiliga. Ökohipid hämmastuvad ning saavad aru, et Vambola on nüüd nendega ning asuvad pealetungile. Röökides jooksevad nad poest välja buldooserite poole, viskavad tuuleklaasile naturaalseid kohupiimavärve, panevad kaitseliitlaste riietesse putukaid ja vihmausse ning blokeerivad arendajate vagunelamute sissepääsud omatehtud savikeraamikaga. Kuid ega ka hipid pääse kaotusteta. Dr. Augustiina jookseb rünnakul vastu puud ning saab pinnu reide. Vambola tiirutab oma ökosedaaniga võitlejate vahel ning laseb autoraadiost vendade Juhansonide laule. Kaitseliitlaste pealik Rambo, tuline diskomuusika austaja, ei suuda seda taluda ning saab infarkti.
Ka teised OÜ Eriti Ekslusiivne Kivikärakas töötajad ei suuda sellisele terrorile pikalt vastu panna ning nad annavad alla. Hipid on õnnest joobnud, ehitavad endale kiiresti kuuseoksadest vigvami ning tähistavad eepilist võitu seitsmepäevase kooslaulmise ning karaski-küpsetamisega. Olga pakub Vambolale eksootilist sisalikumahla, mille tulemusena tollele uued jalad kasvavad. Kuna ka Vambola jume on hakanud kergelt lillaks muutuma, siis pole ka vineerkamuflaaž enam vajalik. Julgelt astub ta Olga juurde ning …

Vambolast saab ökohipi!

OÜ Eriti Ekslusiivne Kivikärakas tõmbab arendustegevuse välja ning sukeldub hoopis internetiärisse. Aga sellest juba järgmises filmitutvustuses: Surrogates

]]> http://www.vello42.com/sisukas-stoori/filmitutvustus-avatar/feed/ 10 http://www.vello42.com/sisukas-stoori/ulevaade-vello42e-joulutoimetustest/ http://www.vello42.com/sisukas-stoori/ulevaade-vello42e-joulutoimetustest/#comments Wed, 30 Dec 2009 06:42:18 +0000 vello http://www.vello42.com/?p=5125 ]]>

yoyoyo…jõulud on õnneks läbi ning vello42 on lühikeselt puhkuselt tagasi. Veidi kõhnemana, veidi väsinunuma, veidi rahatuma, kuid kindlasti palju palju romantilis-jõulisemana kui enne, sest seda me eriti ei kasutanud.

Millega siis jõulude ajal tegelesime?

16.12 – vello42′te läheb ülesse viimane jõulueelne lugu.  Peale seda lahkub kogu toimetus, et õhtuseks jõulupeoks valmistuda. Pediküür, maniküür jm. olulised asjad tehtud, suundume kesklinna, kus hubases pubis toimub vello42 stiilipidu teemal vello42.

17.12 – Andmed puuduvad.

18.12 – Igaks juhuks omastame linna turvakaamerate lindid. See osutub arvatust kergemaks, kuna 2 professionaalset kaameramonitoorijat on tänu nende vaatamisele koomas ning osakonnajuhataja pakub lintide demineerimise eest kopsakat summat.

19.12 – Varahommikul kell 5.55 selgub, et summa kopsakus oli siiski petlik. Võtame SMS laenu ja ostame omale jalgrattad.

20.12 – Korralike eestlaste kombel käime Vändras C.R.Jakobsoni elukohas, Vargamäel, sööme kanaklimbisuppi ning aitame siga tappa. Jõulutunne läheb aina tugevamaks. Tagasitulles varastame Aegviidust kuuse ning kellegi suusakepid. Jõulutunne läheb veel tugevamaks.

21.12 – Päev möödub uurimuslugude egiidi all ning Kalevi kaalushokolaadi manustades. Õhtul joome viina ja õlut ning sööme kitsejuustu. Haakume ka kaunite prouadega, kes kahjuks on eelpoolmainitud toitainetele allergilised.

22.12 – Autoremondist helistatakse, et autole on lõpuks turbiin külge keevitatud ning sumbutisse mehisema hääle saamiskes kolm auku juurde puuritud. Kõike seda testides avastame, et oleme märkamatult jõudnud Pärnu. Õhtu jätkub kohalikus ööklubis Elmu Sadulsepa valitud meloodiate saatel.

23.12 – Tähtis bisnessmiiting võimalike investoritega. Arutame tähtsaid asju ning korraldane brainstorminguid erinevatel teemadel.

24.12 – Hommikul on kavast brainstormingutest taastumine. Siis käime metsas ja varastame veel ühe kuuse. Nüüd on meil 2 kuuske. Seejärel paneme tihastele pekki ning seejärel surnuaial küünlaid.

25.12 – Massiivne toitainete manustamine.

26.12 – Proovime uuesti tuunitud autot ning jälle jõuame Pärnu. Järgneb bowling ja keegi meist komistab korduvalt ning selline tegevus kulmineerub millegipärast saalirekordi. See toob kaasa aga 4 kasti õltsi.

27.12 – Mingil põhjusel avastame end ühes raskestihääldatava nimega Leedu linnas. Kuna kohalikud tahavad meile peksa anda, siis varjume esimesse kaubanduskeskusesse (Akropolis) ning vaatame ära sellise filmi nagu AVATAR. Kino lõppedes on õnneks teises linna otsas alanud Balti Liiga korvpallimatsh ning seega suudame agressiivsed kohalikke vältida ning jõuame õnnelikult autoni. Kell 23.56 jõuame taas Eestimaa pinnale. Päev lõpeb Valga ööklubis.

28.12 – Proovime publitseerida uusi lugusid, kuid eilse päeva biit taob veel kätes, jalgades ning peas. Auto pagasnikust leiame 3 pudelit Svyturise õlunaadi.

29.12

Jõulud on läbi!

Baby, we are back on track!

Foto: http://www.flickr.com/photos/kalevkevad/3352706283/

Eile kohutas Eesti üldsust ning ka maapiirkondade inimesi uudis sellest, kuidas uhiuues SOLARIS keskuses plahvatas kuumaveetrass, mille tulemusena 9 kinoteater Cinamonis aega veetnud inimest momentaalselt aurustusid ning 14 koledal kombel ära keesid ning kõrvalsaalis viibivate pensionär-tüüpi kodanike poolt tasuta grill-liha ning snäkkida pähe ära söödi. Mõni minut peale seda koletut juhtumit langes sisse ka kinoteatri lagi, mis lömastas 889 eelpoolmainitud pensionäri.

Öösel probleemid jätkusid:
- Kell 3.56 leidsid turvamehed Rävala puiesteel kusejugasid produtseeriva purjus meeskodaniku, kelle kihisev fontään oli söövitanud fassaadi meela, 3 meetri kõrguse sõnumi: “Kallis Aita, sul on magusad tuharad”
- Kell 4.13 ummistus 3nda korrusel asuv oluline elektripistik, mis tõi kaas pisikese lokaalse tulekahju. Selles tulekahjus hävis kinosaal, 7 peldikut ning keldris piknikku pidav Pärnu Rääma Põhikooli 6A klass koos klassijuhatajaga.
- Kell 6.23 plahvatas tabas SOLARIS‘e keskarvutit massiivne küberrünnak, mille tulemusena häkiti ära SOLARIS‘e koduleht, osteti kogu nende krediitkaardi arvel oleva raha eest 3 paari meestrussikuid ning suleti juurepääs IT-osakonna töötajate Orkuti kontodele.

- – - – - – - – - – - – - – - – - – -

Kuna selline ebaõnnestumiste laine oli kahtlusäratav, siis saabus kohale vello42‘e operatiiv-reporterite erivarustuses erisalk, kellele oli antud eriülesanne erilise ebaõnne eriliseks analüüs eriliste meetoditega. Peale põhjalikku 3 minutilist süvaneeritud analüüsi paljastus vello42‘e meeskonnale sünge saladus:
Nimelt on SOLARIS rajatud ürgse gei-indiaanlaste surnuaia peale! Ajalised daatumid ulatuvad kuni 9000 e.Kr. Viimase tehnoloogia sõna järgi disainitud ülitundlikud homokiirgust lugevad geidarid avastasid, et SOLARIS‘e all on oma viimase puhkepaiga leidnud nii mesoliitilise Pulli küla 4 kodanikku ning üks neandertaal, Meelis ning vürst Vjatško, Marie Under ning ka Linnar Priimäe eelmine perse.

Peale sellise informatsiooni tuvastamist kutsuti kohale populaarses saates “Tuleproov” osalevate ekstrasensuaalsetest nõid-inimesest koosnev rünnakrühm, kes kiirelt võttis ühendust SOLARIS‘e alla maetud gei-hingedega. Viimased 4h on toimunud bi-dimensionaalsed ning inter-seksuaalsed läbirääkimised, mille tulemused on seni teadmata…

STAY TUNED!
Uued uudised ainult vello42′st!

Kõik te kindlasti mõtlete endamisi, võibolla arutate isegi tööjuures, vaagite trennisaali jooksulindil higistades või ka moekas loungis drinki sissekühveldades, et miks eelmistel nädalatel vello42‘s ühtegi eksklusiivset ning paljastavat stoorit ei ilmunud?

Vastus on lihtne:

Vello tegeles oma ammuste unistuse täitmisega ning veetis 2 nädalat haiglas!

- – - – - – - – - – - – - – - – - – - – - – - – - – - – - – -

Juba imikust peale on üheks mu meeliskohaks olnud haigla. See valge, puhtas ning lõhnav koht, mis justkui saatuse iroonia tõttu on täis punetavaid, rohetavaid, sinetavaid ning palju muid värvituvaid, erineval viisil määrdunud ning haisvaid  elundikogumeid. Haiglatest möödudes vaatan igatseva pilguga sealseid külmi aknaid, dolomiidist ladestatud seinasid ning haigla-aias ringikruiisivaid pidzaamades patsiente. Ja alati mõtlen, et kuidas tahaks sinna. Kuna ma kahjuks olen tuntud oma teras-titaanlikult tugeva tervise poolest, siis on need külaskäigud jäänud väga harvadeks.

Esimene kord haiglas oli kohe peale minu sündi, kus ma nö. jalaga ukse lahti lõin ning 2 päeva sealset õhkkonda sain nautida. Hiljem olen alatasa mõelnud, et miks ainult 2 päeva? Tol momendil ei suutnud ma  ju käiagi, mäluga oli probleeme ning ka erinevad ventiil-lihased ei suutnud igapäevast fekaal-uriinkogust viisakal moel kinni hoida. Võimalik, et oleks pidanud kaebuse kirjutama, kuid nagu juba kombeks, kasutati minu totaalselt abitut olukorda räigelt ära ning kirjutati kodusele ravile…

Kuid alateadvusesse jäi pitser igaveseks…Haigla, sinna ma tahan tagasi!

Kodusel ravil veetsin järgmised 1.5 vaevalist aastat. Õppisin jäsemeid kasutama, mälu hakkas taastuma ning aju suutis elementaarsel tasemel isegi informatsiooni töötlemisega tegeleda. Elementaarne tase tähendas seda, et sain aru, et krabisevad pisikesed asjad on maitsvad, noku tuleks enne pissimist püksist välja võtta ning et kakamaalingud Eesti Nõukogude Entsüklopeedia tiitelelehel isale üldse ei meeldi. Möödus veel 0.5 aastat karme rehabilitatsioonitreeninguid ning lõpuks suutsin juba üpris edukalt oma tegevuste planeerimisega tegeleda.
Ja seda ma tegingi. Liivakast muutus polügoniks, kus sai läbi mängitud mitmed plaanid, kõik ikka selle nimel, et haiglasse naasta.
Ja see nii läkski. Plaan päädis sellega, et organiseerisin omale pähe massiivse koerahammustuse. Olukord oli niivõrd tõsine, et vaja oli 2te tugevat meesõde ja autojuhti, et mu pead koera lõugade vahelt kätte saada. Mitte et koer väga mind hammustad oleks tahtnud, vaid pigem seepärast, et ma oma pea kõigepealt maksasardelliga kokku määrisin ning kui ta seda lakkuma hakkas, siis kiirelt okastraadiga ta lõuad hammustavasse asendisse fikseerisin. Okastraati oligi keeruline lahti saada…
Nautsin juba oma triumfi ning arvutasin endamisi, mitu päeva ma saan nüüd oma unelmate kohas veeta. Tagasihoidlikumad kalkulatsioonid ennustasid päeva arvuks 455239′t. Kuna tol momendil ma numbreid ei tundnud, siis  on selline möödapanek andestatav.

Kuid…juhtus midagi ootamatult. Kodanik õel naisarst nõelus mu pea väga valusal viisil kokku, naeratas pilkavalt ning lausus mõnitades: “Tubli poiss, mine nüüd kenastu vutt-vutt koju” ja andis ebasündsa laksu tagumikule. Ägestudes üritasin selgitada, et vajan tingimata haiglakohta või järgmise sammuna on tal miilitsasse minek, kuid kahjuks on 2 aastase sõnavara üpris piiratud…

Kui mind koju transporditi, siis teadsin veelgi selgemalt…Haigla, sinna ma tahan tagasi!!

See mahukas ebaõnnestumine ruineeris mind pikaks ajaks. Olid veel mõned arglikud katsed ninaverejooksude, puugihammustuste, katkenud raseduse ning pea-arstiks maskeerumisega, kuid kõik need lõppesid üsna eos…

Alles paar nädalat tagasi tundsin endas jõudu veelkord proovida. Ja seekord ausalt.

Ühesõnaga, esmaspäeva hommikul vara sammusin juba ühe tuntud haigla p00le. Otsejoones läksin pea-arsti juurde ning rääksin puhtsüdamlikult kõik ära. Too naeratas ning noogutas mõistvalt. Ning määras 2 nädalat statsionaarset ravi.

Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik

Tänan teid südamest ammuse unistuse täitmise eest!

PS! Kuumad tervitused õde Valjale ning ämblik Gennadile! Kui te päriselt ka olemas olete (ja sa Gennadi tõesti rääkida ja stepptantsu oskad), siis palun võtke ühendust!

Nonii, kas sinu kodu vannituba saab ka millegi sellisega hiilata ja uhkustada ja teistele külla tulnud korteri või majaomanikele ära panna?

#10

Diskomeeste dušiotsik muudab vastavalt  vee temperatuurile värvust. Kahju, et musta värvi pole aint, seda emod ostaksid. Usun, et ka kollasele värvile oleks  soovijaid…. perverte on igasuguseid.

#9

Moodne ja igati kasutajasõbralik. Praktilise lahendusena saab duši haarmete otsa riputada shampoonipudeli või siis romantilise lahendusena  hoopis kobara viinamarju ja kummimehe, et siis kujutada ette ühist seksikat dušivõtmist.

#8

Veerpalu ja Mae lemmik dušikomplekt “Visu Classic”.

#7

Ei tea, kuidas selle klaasivärgiga on… kui ikka kõvasti rammida ja duši all daam süles ringi hüpata, siis on varsti killud taga. Ühtlasi võib Eesti kortermajade veesüsteemides ringiliikuv sogane ja rauarikas vesi tekitada klaaspindade vahele koledaid pruunikaid laike.

#6

Hea pehme ei löö pead ära ja saab poksilööke harjutada. Trenn otse duši all. Ideaalne, nii saab kiirem trennist otse õlut jooma minna, ei pea tüütule pesemisele aega raiskama. Ühtlasi isiklikult tahaks selle sinise jubla pihku võtta ja pigistada/õrnalt muljuda… kas teil pole sellist tunnet?

#5

Ilus, seksikas ja tervilik lahendus. Muud nagu ei oskagi öelda, ehk siis naistevärk.

#4

Vihmapilveke vannitoataevas. Peaasi, et müristama ja välku lööma ei hakka rsk.

#3

Dušiotsik vaesemale ja kokkuhoidlikule inimesele. Lisaks duši funktsioonile saab seal sõela sees ka makarone ja tatart loputada – nii ei pea lisa pappi köögisõela ostmiseks kulutama.

#2

Oi see waterfall tüüpi dušijunn on tegelt ülimõnus, vett lahiseb ikka korralikult ja üliseksikalt kaela. Veearveid kahjuks ka. Mmmm, midagi sellist tuleb kohe waterfall‘iga meelde:

#1

Yes, peris ootamatu lahendus. Samas täiesti teostatav lihtsate vahenditega (nagu ka nr. 3 dušiotsik). Mina lisaks sinna veel seinast väljaulatuvad peopesad muude dušitarvikute jaoks.  Seintele sobiks veel ka  Rambo plakatid, kollane vilkur ja makilindilt taustaks tulevad venekeelsed käsklused.

Kõik pildid internaadist, kasutades www.google.com pildiotsingus “showerhead” otsisõna

Täna puudutab vello42 teemat, mis kindlasti huvitab praeguseks juba koledates kolmekümnendates viibivaid inimesi ning ka naisi. Nimelt, mis on saanud omaaegsetest kurikuulsatest staar-huligaanidest Viplalast ning Pätust.

Viplala
Meie mäletame teda ebastabiilse neeger-lilliputina, kellel oli liialdatult kõrge enesehinnang enda ja oma oskuste kohta. Selline kombinatsioon oli soodne kasvulava erinevate probleemidele, mida Viplala ka hoogsalt ja massiivselt tekitas. Libekeelse immigrandivõsukesena suutis ta ka oma kasupere ainukese naisliikme, kauni ja naiivse Nella Della, ära võrgutada ning oma pilli  järgi tantsima panna.

Samuti oli polnud Viplalale võõrad ka väljapressimised ning ähvardused. Lapsepõlves õpitud teadmised kvantmateeriast ning molekulaarstruktruuride dünaamilisest manageerimist tulid kasuks oma tahtmise saamisel, sest kes ikka tahaks ülejäänud elu veeta koera, kivikuju või ploomina.

Viplala põgenemas laenuhaldurite eest (1976 aasta sügis)

Pätu
Pätu oli hüperaktiivne, ülekaalululisusele kalduv vabameelne neiu Lasnamäelt. Ta kasvas üles täisväärtuslikus ning terves perekonnas, kuid siiski ei suutnud armastav perekond Pätut ohjeldada. Juba 6 aastaselt hakkas Pätu hulkuma, alkoholi kuritarvitama, meikis end üleliigselt ning käis läbi kahtlase seltskonnaga. Purjus peaga kojutulles lõhkus asju ning valetas teiste peale.

Foto: Just sellise rämedalt meigitud 7 aastase naisena teadsid teda oma-aegsed joomakaaslased

Mis neist on saanud? Kas on nad on muutunud eluheidikuteks? Või hoopis naudivad seda…
Vello42 otsis omaaegsed staarihakatised üles ning tegi lühikese intervjuu.

Viplala: Mis mul ikka öelda. Olen tegev privaatpanganduses investeerimisportfellidega. Nimelt olen ma portfellihaldur, st. hommikul vaatan, et kas kõik investeerimisportfellid kapis alles. Kui on, siis kukub paar tonni boonust, kui ei, siis tinistan sekretäri trussikud investeerimisportfelliks ja ikka kukub paar tonni boonust. Tinistamise olen vahepeal ikka päris hästi käppa saanud, seega saan haltuurat teha. Just eile õhtul käisingi Eesti-Vene piiril ühel teisel investeerimisportfellihalduril abiks, tinistasin kaks rekkatäit Russkii Standard’ti 3ks bussitäieks Pärnu Rääma Põhikooli õpilasteks, kes olid Peterburis kultuurireisil…

Pätu: …jah, ega minagi saa kurta. Olen pesumodell. Lapsest peale olin paksuke, kuid Wismari haiglas joomaravil kohtusin Operaator Kõpsuga, kellega koos hakkasime romantilise amatöörfilme tegema. Pidev kehaline aktiivsus, kokaiin ning valgu -ja proteiinirikas toit tegid imet. Poole aastaga kaotasin 89 kilo. Kahjuks kaotasin koos kehakaaluga ka oma atraktiivsuse ning Kõps jättis mind maha. Tõmbas onu Tik-Taki ning pingviinipoeg Lolo ning Karlssoniga Rootsi ning on seal vist loomaporno levitamise pärast vangis…

Viplala: eheheh…olen ju minagi Kõpsuga paar filmi teinud. Ma olin ju eriefektide meister ning varustaja. Sai ikka päris palju omal ajal astroporno naistulnukatele tisse juurde tinistada ning silikaat-tellistest gangbängi osalisi lasta…

Pätu: ooohhhh…sina olidki siis see. Kõik me olime sinust sisse võetud…

Viplala: …noh…eks ma omaks tarbeks natuke ka ikka tinistasin (muigab kavalalt)

Pätu: Aga jah…peale kaalukaotust kohtasin Äput, kes tegeles aluspesu liinis..

Viplala: Äpuga oli jah see lugu, et ta sattus ETV’s töötades mingi vanema mees-ahistaja küüsi, kes teda anaalselt ära kasutas. Vaeseke ei suutnud sellest enam välja tulla. Kõik ta tegevused ja ärid on seotud tagumikuga – aluspesu, teisaldatavad WC’d ning Tour de France.

Pätu: Just just…aga tänu temale sain paar korda bikiinidega FashionTV’sse ja siis juba Kanal 2 ning Animal Planet ja ülemaailme kuulsus.

…

Pätu ja Viplala – huligaanidest elu keisriteks!

Pätu (vasakul) ja Viplala (paremal) poseerimas Vello42'le (pole pildil). Foto: Internaat