Moepolitseinik Urmas Väljaots on tagasi!!!

Kodanikud, rõõmustage!!! Eesti  profim moepolitseinik Urmas Väljaots on tagasi (http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=334503), stiilsem ja coolim kui kunagi varem ning varmalt valmis teid sita stiili eest karistama (nii finantsiliselt kui ka füüsilis-romantiliselt).

Kuna selline moe-alane erudeeritus pole lihtsalt, vaid ikka läbi vere, higi ja muude kehavedelike saavutatud, siis Urmas oli,  on ja jääb suureks eeskujuks kogu maailma stiilikutele ning ka neile stiili-puudega isenditele, kes momendil veel kampsunitega ringi kakerdavad, kuid kelle peakeses on auahne plaan Erki Moeshõule jõuda.

Ja et teile kindlustunnet sisendada (et kõik on võimalik), siis ongi vello42 valmistanud loo, kuidas inetust pardipojast Ummist koorus peale pikka ja vaevalist rännakut stiili-ikoon Urmas. PS. Loo kokkupanekul on küsitletud juhuslikke ebausaldusväärseid inimesi erinevates maailmajagusest, seega võib üldpilt olla vale.

Vaatus nr. 1

Aasta oli 1968. Väike Ummi (9a.) tunneb ennast peeglist vaadates rinnus kerget torget. Täpiline põll, kalossid ja tutimüts on mugavad ja emal hea pesta, kuid miskit on siiski valesti. Peale noku püksi tagasipanemist pilt küll paraneb, kuid kahtlus jääb. Kaks päeva hiljem kaebab Ummi külavalitsusse, et vanaisa peidab lakas sileraudset jahipüssi. Peale vanaisa arreteerimist rekvireerib noor Urmas tolle pühapäevamütsi ning prillid ja läheb suure tee äärde patseerima. Kahjuks satub ta naaberküla rätsepmeistri vanema poja kätte (nüüd tuntud kui Arne Niit), kes andis raske triikraua abil olulise moe-alase õppetunni ja tagus Ummi prillid sassi.

Ummi esimene kogemus stiilseks-olemisel läks aia taha, kuid vähemalt algus oli tehtud. Maitse oli nö. suus.

Vaatus nr. 2

Ummi saabub Tartusse ülikooli. Kuna ta on Arne Niiduga juba ära leppinud (neist on saanud suurimad sõbrad ja juhtus tihti, et tõusev päike nägi neid andunult Burdasid sirvimas), siis on Arne talle õmmelnud üleni valge ülkari. Samuti on Arne teinud Ummile kena soeng (kasutades omatehtud juuksezheleed).

Valge stiilse ülikonnaga, kuid häbelik noormees hakkas Tartus kõigile silma. Kuna malbe noormees ei osanud öelda EI, siis hakkasid vanemad daamid hakkasid Ummit ilgelt ära kasutama. Samuti kasutasid teda ja talle kodust saadetud köögivilju ära tema kursusekaaslased, Turu tänava elanikud, 3 ülikooli eks-rektorit ning üks tamme-istik.

Valge ülikond oli nüüd määrdnud ja katki, kuid Ummi osaks sai midagi märksa olulisemat, elukogemus.

Vaatus nr. 3

Elukogemused karmistasid Ummit sedavõrd, et sõbrad hakkasid teda kutsuma Ummaseks. Miks, seda täpselt ei tea.

Võrreldes Ummiga oli Ummas juba enesekindlam, oskas öelda: EI,  SEDA MA EI TEE, SINNA KA MITTE jne. Sõber Arne saatis korra kvartalis 3l purgiga juuskezheleed, mida Ummas  väga oskuslikult kasutas. Kahjuks oli Ummas siiski veel ebakindel oma keha suhtes. Tolla aja piltidel on näha ainult ta pea.

Aga oli juba näha, et pardipojast on sirgumas luik.

Vaatus nr. 4

Peale ühte lõbusat nädalat ja kehakeerutamist Pariisi kuumimates ööklubides ja salsabaarides saigi äkki Ummasest Urmas – Urmas nagu me teda praegu tunneme: sale, enesekindlalt naeratav, roosa triiksärk seljas ja mingi hujoovina kaelas, puus seksikalt ripakil.

Respekt Urmas. Sa oled teinud suure töö!!!