Lugusid Da Paunvere Ghetto’st

kevade1

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud ning turvamees Arnot koolimajja sisse ei lasknud – viidates kooli sise-eeskirjadele. Arno isa, vägivaldne mees ja äsja vangist vabanenu, kuid kes tahtis oma pojale paremat tulevikku kui tal endal, ei leppinud sellise vastusega ning pani turvamehele lõuga. Turvamees kukkus saadud löögist pikali ning vigastas mahakukkudes oma fakinäppu, mille ta oli jõudnud ennem Arno isalt saadud lööki juba tööasendisse seada.

Kogu selle käratsemise peale tuli koolimaja uksele Köster, kes nõudis asjaosaliste käest karmil toonil selgitust. Samal ajal läks aga üks koolimaja aken lahti, sellele ilmus Imelik koos kõlarite ja Guitar Hero kannel black edition’iga ning ja hakkas hoogsat reilenderit kütma. Läbi avatud akna oli näha, et Toots üritas Tõnissoni tantsima rabada. Tõnissonile aga selline Oskar Lutsu kaasaegne tõlgendamine ei istunud ning ta sidus Tootsi oma saapapaeltega kinni, lisas raskuseks paar telliskivi Tootsi põue ja viskas ta siis läbi akna eemalolevasse jõkke.

Parajasti samal ajal jõel parvetanud kirikumõisa poisid olid sellistest asjade käigust väga üllatunud ning hämmeldunud kui nad nägid Tootsi vaikselt mullitades jõepõhja vajuvat. Kõik vaatasid üksteisele segaduses otsa… siis võttis üks neist ebavlevalt endale peotäie jõemuda pihku, korra kõhkles ja lõi siis selle peotäie muda endale nätaki näkku kinni.

Teine kirikumõisa noormees kes seda protsessi jälginud oli, kogeles küsivalt “Mis kinni ei jää, saab kinni löödud?”

Kolmas kirikumõisa noormees karjus aga ähvardavalt koolimaja avatud akende poole, “Jah… meie Kirikumõisapoisid lööme kõik ennast kinni raisk, kui te veel tulete endid meie jõkke uputama!!!”

Ja oma sõnade ning tõsiste kavatsuste kinnituseks lõi kogu parvetäis poisse endale peotäie muda näkku. Ja nii nad siis seisid oma parvel võidukate mudaste nägudega… Kui nad natuke aega nii seal olid juba seisnud, siis ei tundunudki see neile enam miskipärast nii tark ja geniaalne tegu ning nad parvetasid vaikides oma koolimajja tagasi.

Vahepeal oli aga koolimaja parklasse ilmunud silmnähtavalt ärritunud Kiir, kes oli kusagilt hankinud Tootsile kuuluva tamasseri raua ning ähvardas sellega ennast maha lasta, kui talle kohe ei öelda paari kena rate.ee konto kasutajanime. Seda aga kuulis Teele, keda õpetaja Laur parajasti oma tumedate akendega vankris “viiuldas”. Teele kargas vankrist välja, tõmbas oma õunad paljaks ning ütles Kiirele, “Vaata mu õunte pealt, Toots purjus peaga eile tatoveeris sinna midagi – ehk on sellest sulle abi”.

Kiir vaatas Teele paljastatud õunu ja ütles kahtlevalt, “Krt need on sul nii kärbatanud väljanägemisega, ei tea, kas sealt üldse midagi välja loeb?”… kuid ta üritas siiski ja veidikese ajapärast lausus rõõmsalt, “Toots tatoveeris sulle Lati Pats forever… see peaks rate  nimeks küll sobima!”.

Siis viskas ta püssi põõsasse ja jooksis õnnelikult kodu poole, et kohe oma uut ja edukat virtuaalelu alustada. Vana paju juures sattus ta aga rebadel pükstega kellamees Lible peale, kes noaga oma kellakarvade vahelt rosinaid välja õngitses.

Nähes teda vahtivat Kiirt, sisistas ebameeldivas situatsioonis olev Lible endale üsnagi kuuldavalt habemesse, “Ma ju ometigi ütlesin Raja perenaisele, et ta saia sisse rosinaid ei paneks!”.

Kiir taganes, ta peas liikusid igasugused mõtted ja just siis, kui ta tahtis Lible’le midagi öelda, komistas ta õnnetuseks rosinahunnikus otsa, mille Lible oli juba jõudnud oma kubemest eemaldada. Lible, kes tahtis aga oma tumedat, seksuaalhälbel põhinevat saladust varjata avalikuks tuleku ees, hüppas kiirelt ta juurde ning surus ühe eriti suure rosina Kiirele hingamisteedesse, blokeerides sellega õhu juurdepääsu kopsudesse. Vaese Kiire silmad hakkasid õhupuuduse tõttu klaasistuma, nahk  ilmutas kahvatumise märke ning üle ta sinakaks muutunud huulte kostus veel viimane vaikne oie, “Lible, ka mulle meeldib rosinateta sai…”.

Kuuldes neid õrnu kamraadlikke sõnu hakkasid Lible käed värisema ning ta silme ees hakkasid keerlema värvilised ringid ja muu soga – staff mis ikka ja jälle end ilmutab, kui oled ülimalt üllatunud või ehmatanud seisundis.

Siis tõusis ta otsustavalt püsti ning jooksis koolimajja,  sisenes magamistuppa, haaras sealt kapiukse küljes rippuva Tootsi punase maakera, mis tegelikult oli muidugi ajamasin. Ta vajutas paari salanuppu kusagil Hispaania kohal ning  ajamasin käivitus…  aeg ja ruum kõverdusid, tekkis paar musta auku, käis paar suurt pauku jne…

.1   .2   .3   .4   .5

…viis nanosekundit hiljem jõudsid koolimaja juurde Arno ja ta isa ning neile näis nagu poleks tunnid veel alanud.

Arno isa sülitas lirtsti maha ja netis rahulolevalt, “Joppas… jõudsime”.

Arno aga ei öelnud midagi. Ta vaid vaatas põlevail silmil koolimaja poole ning silitas hellalt oma pika musta mantli all peidusoleva automaadi kaitseriivi.

7 thoughts on “Lugusid Da Paunvere Ghetto’st

  1. Pingback: digg.ee

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *