Täna omikul siis hetkelises meeltesegaduses kasutasin taaskord oma mobiilse telefoni äratuskella vaimustavat snooz-funktsionaalust ning tulemuseks oli see, et planeeritud pooletunnine tukkumine peldikus jäi realiseerimata ning horisonditagant välja ronivad päikesekiirekesed nägid, kuidas rämeda pissihädaga kodanik Vello uksest väljas paiskus, kuldpruunil jäärkoorikul libastudes poriloiku perseli käis, poriloigu mõõtmeid oma kollase põietäidisega tunduvalt kasvatas ning siis märgade Cartini tüüpi teksade plagises trollipeatuse poole paugutas.
RRRRRRRR, troll käristas ette, hästimõõdetud sõrmenipsuga tulistasin reielekleepunud ligase jama ootepaviljoni seinale ning astusin avatud uksest sisse. Momentaalselt manasin näkku kurbseksika Richard Gere’liku pedenaeratuse, naaldusin lõdva elegantsiga selle kuradi metallist kinnihoidmistoika külge ning skaneerisin pooltühja trolli sisu…
BLIN! Raisk!, pooltühja trolli sisu oli ka pooltühi – jälle miskid igivanad ja deformeerunud 35+ mutid. Kui aga empaatiavõimet rakendada, siis ma saan täitsa aru, miks nad trolliga sõidavad – kui ma nende abikaasa oleks, ega ma ka ei lubaks siukseid prouasid autosse, võibolla ainult juhul kui miski lohvakas mahtuniversaal olek. Saaks nad silma eest ära taha konkusse panna ja siis 1.2L Volkswagen Passati ulmelist kiirendust nautida…
Ühesõnaga, troll sisaldas täpselt 0 (NULL) noort rinnakat silmarõõmu, keda oleks saanud sõidu vältel jõllida. Krt, a no pole hullu, kasutan siis plaan B’d, ehk siis et viskan siruli ning järgmised 20 mintsa naudin erootilisi unenägusid. Kiirelt transportisin end vaba istme juurde, monteerisin end selle külge ning võtsin mugava pool-lebava looteasendi, mis jättis teatavale organile piisavalt paisumisruumi ning sukeldusin romantilis-filosoofilistesse mosaiikpiltidesse. Aga vaevalt said esimesed stringistatud prinkpipud mu suletud laugude taha tekkida, kui tundsin, kuidas kellegi keha mu kõrvaltoolile maandus…
Pipud taandusin kurvakstegeva kiirusega.
“bläääääd, huibro, ära jända nüüd, istu rahulikult jobu”, mõtlesin omatte ning kontsentreerusin uuesti. Nofakkenso, kõrvalistmel tekkis jälle elu. Tohutu pingutusega rebisin ülemise silalau lahti ning takseerisin pinginaabrit. Mingi pisike naine, krt, nii pisike aga juba nii vastik. Passisin talle altkulmu oma uneseguste silmadega otsa, ta passis aga vastu.
Midagi oli nigu valesti, nagu tavaline pisike vastik naine aga midagi on valesti. Blin, ei meeldi mulle sellised hommikused sudokud raisk. Tükk aega uurisin ning kalkuleerisin seda nägu ja kere ja siis äkki saabus selgus – raisk, selle pisikese vastikul naisel oli kassipea. Nunnu, karvade, vurrude ning urgeliste kõrvadega kassipea. Aga millegipärast pisikese vastiku naise küljes.
Upitasin pea kõrgemale..
“Eh, oledki selline vä?” küsisin ma
Kassipea vaatas mulle sügavalt silma ning ütles “Miau”
“Blin, bljäd, ma ei oska kassikeelt, a parusski moshno?”
“Miäuuu” ütles kassipea oma pisikest kere pööritades
“Fakk, üldse ei joonista eesti keelt, ah?” tonksasin kassile sõrmega nina pihta “a sa jobu keeleseadusest tead midagi? teen sulle äkki trahvi, sa pisike kassipeaga elukas, või müün su Peterburi tsirkusele…ah?”
Kassipea hakkas kõva häälega nutma. Panoraamile teleporteerus miski paks proua, kes pistis hädaldama:
“Kuulge härra, mida te endast arvate, miks te hirmutate mu tütart niimoodi”
“Oibläd, see värdjas on teie laps? Teie mees on miski kass vä? Ehehehe, mingi kähriku või faking ruubikukuubikuga ei tahtund last teha vä?” küsisin viisakalt lisainformatiooni.
Plõks, maandus tundmatu vihmavari mu ninale, ja veelkord, ja veelkord.
Pisike vastik naine, kes oli seni liikumatult lõuanud, hakkas liigutama ning kassipea transformeerus imelikul kombel tüdrukunäoks, kes nutu vahele pressis:
“Emme…böäääääääääää….ma….hõkkkk… ei taha seda kassimaski enam…böäääääää…ei taha”
“Tütreke, ära nuta, kallike, ära kuula seda lolli purjus onu”
Bljäd, klaarige oma kuradi peretülisid kodus, ärge häirige kaaskodanikke ühistranspordis. Keerasin end jälle looteasendisse tagasi ning vajutasin silmad kinni. Alt nurgast hakkas paistma stringistatud perse.
10 mintsa to go.
One thought on “Segadusse-ajav väike nais-inimene”