Voldemar “Giljotiin” Kuslap

Kui Kuslap Lutsule kuuluvast “OÜ Kevadest” tiimi mittesobivuse tõttu kinga sai, siis tundus noorele, karjääri alguses olevale talendikale projektijuhile, et talle on rasket ülekohut tehtud.  Tugeva isiksusena ei otsinud ta lohutust pudelist, vaid andis firma itaallasest tegevjuhile Joseph Tootchi lihtsalt molli. Ja disainis kuvalda ja silikaattellisega Josephi poissõbra, kõhna PHP progeja Arno T. märksa funky’maks. Ja alles siis läks Kuslap pudelist lohutust otsima…

“No mis nad tulevad siis minuga huiama” selgitas sirgeselgne Kuslap kohtus, kuid see ei aidanud. Tuli 3 aastat range režiimiga vanglat…

Nii kannatanud, kohtunik kui ka massimeedia vahendusel antud krimaalasjaga kursis olevad kodanikud lootsid, et vanglaseinad murravad Kuslapi vägavaldse loomuse ning  vabandes on ta puhastunud nagu süütu lapsuke ning võidab Võrno “Tõehetkes” jackpoti. Kuid nad eksisid…

Just vanglas lõid Kuslapi kuritegelik ning sadistlikult retsidevistlik karakter eriti õitsele. Alguskuudel kiusas ta väikest homoseksuaalset Visakut, narris Soome päritolu pedofiiliasüüdistusega härra Huu‘d ja ahistas Võrust pärit metsavargast Hirvekütti. Siis jätkusid juba vägivaldsemad tegevused nagu Onu Tik Tak‘i kellade röövimine, Gandalfi võlunuia korduv ärapeitmine ning Nukitsamehe puhtakspesemine.  Kohalik autoriteet Jevgani “Postikana” Pljegpangov üritas küll mingi moment korda luua, kuid kui Kuslap tervaksihutud küpsise ähvardusel “Postikanast” kuke tegi, siis olid vangla uued jõusfäärid selged…
Ja just tänu lõikeriistade lembusele teenis Kuslap endale kurjakuulutuva hüüdnime “Giljotiin”


Vabadusse saades lubas Kuslap endale, et teeb oma elus kannapöörde ja temast saab tubli ning seadusekuulekas kodanik. Ta võttis isegi uue eesnime, Voldemar ja läks Leiburisse tööle. Iroonilisel kombel pakuti Voldemar Kuslapile just viilutaja tööd, ja ta võttis selle vastu…

Kuid, kuid, vanad vanglasõbrad ei jätnud teda rahule…

3 kuud hiljem…

Kui Voldemar 22.35 paiku pudeleid ja snäkke täis kilekotiga oma hubasesse Mustamäe korterisse tagasi saabus, olid pidu juba täies hoos. Esikus ameles “Õpetaja” Laur kolme purjus alaealise poisiga.
“Laur, Laur, vaata et seekord neid Naksitralle nii avalikult ei vägista, sul ju tingimise all Nils Holgersoni ja ta hane pilastamise eest…” manitses Voldemar Kuslap ning seadis sammud elutoe poole. Irvakil peldikuukse vahelt paistis keegi, pea sügaval potis.
Nemo juba nii koomas?” imestas Voldemar, “otsib jälle oma allveelaeva…”
Leopold ning Otto-Triin suitsetasid rõdul, endine kongikaaslane Jaan Imelik Imelik kruttis elutoas raadiomagnetofoni ja otsis Sky Plussi, “Suka, raisk, mis kurad ksülofon see sul on? Ei saa normaaselt nootigi kätte”. Voldemar Kuslap röögatas, “Jobu!! Pane see CD tagasi, mis enne oli!” ja võttis kotist pudeli Lauaviina.
Diivanil külitav vana mafiosnik “Kiisk” Saarepera naeris koleda häälega, “Böhähähähäää…anna muidugi Imelikule veel napsu…kohe hakkab sealt see vana rosinapanemise tulema…”
Õhku rebestasid robustsed saksa tehnobiidid. Voldemari silmad sulgusid ning jalg hakkas vaikselt tatsuma. Helikümblus  jätkus ning Voldemar Kuslap tundis, kuidas muusika võtab ta üle võimust võtab.

Kui Leopold ja Otto-Triin rõdult naasesid, ladus Voldemar Kuslap silmad kinni juba keerulisi reivtantsu-kombinatsioone. Imelik vaatas kartlikult, kuidas Kuslap kätega vehkides puhvetkapi klaasi sisse lõi ning seejärel veritsedes üles-alla karates peaga laelambi killustas…Refrääni karjus Voldemar Kuslap hirmsa häälega kaasa, ise samal ajal pudelist viina kurku kallates.
Lugu lõppes, Voldmar avas silmad, vaatas ringi, tardus korraks ning tundus, et talle saabus mingi sisemine selgusehetk. Kiirel ajas ta käe dressipükste kitsasse taskusse ning tõmbas välja tillukese kilekoti tablettidega…
“Tavai, Voldemar, sõidame!” pobises ta omaette ning neelas 2 tabletti ahnelt alla, võttis lonksu viina ning karjatas kumeda häälega “Imelik, muss põhja või saad nuga, raisk!!!”

Muusika võttis korteris võimust, massiivsed biidid ringlesid elutoas, köögis, koridoris amelev “Õpetaja” Laur peatus korraks, naeratas ning surus huuled tagasi alaealise Muhvi karvasesse kubemesse, Otto-Triin ning Leopold naasesid rõdule, kus nad operatiivselt muusikarütmis roppusi karjuma hakkasid, isegi peldikus mulisev “Kapten” Nemo tõstis korraks pea ning ümises küsivalt ” Mis bänd see on…Nautilus…?”

TIRRRRRRRRRRRRRRRRRR TIRRRRRRRRRRRRRR TIRRRRRRRTIRRRRR
…õhku rebestas uksekella ebamusikaalne tärin. Ja seda just loo kulminatsiooni saabudes. Voldemari keha tegi vaal paar nautlevat, loo kõrghetke orgasmi ootavat liigutust, kuid meeleolu oli rikutud. Vihaselt virutas ta käesolnud viinapudeli läbi akna. See tabas rõdul ropendavat Otto-Triinu, kes karjatuse saatel üle ääre alla lillepeenrasse sodiks kukkus. Voldemari meeleolu riknes veel…

Ta avas ukse ning nägi kahte prillidega häbelikku teismelist: “Vabandust onu, äkki saate natuke muusika vaiksemaks keerata? Meil on homme bioloogia olümpiaad. Tahaks homme värske peaga võistlema minna….”

Voldemar Kuslap tundis, kuidas raev kasvab eksponentsiaalselt. Higine käsi kallistas taskus vaheda pussnoe jahedad pidet…

“Või siis äkki panete mingi teise plaadi peale, Hannahi või Koit Toome...?”

…siis läks Voldemaril silme eest mustaks…

Kop kop kop, tahad lasen ühe rasvase biidi?

One thought on “Voldemar “Giljotiin” Kuslap

  1. Kestvad ovotsioonid! suur juht ja õpetaja on rääkinud, kestvad ovotsioonid!!!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *