Elu Tallinnas: kommunaalameti klienditeenindaja Juta paha päev

Letitagune mutt passib mulle kerge irvega otsa ning lükkab blanketi minupoole: “Noormees vist ei pannud tähele, et esimesele väljale tuleb kirjutada eesnimi ning siis perenimi, mitte vastupidi? Ah, mis?”
Jõuliselt paugub ta edasi: “Palun võtke nüüd uus blankett ning täitke uuesti!”. Väga jõuliselt mõjuvad ka ta suust lenduvad tatipritsmed, mis minu hoolikalt täidetud paberile maanduvad ning seal usinasti laiali valguma hakkavad.

Stressis daam. Pilt:jaxsage.com

Stressis daam. Pilt: jaxsage.com

Tahaks midagi paha öelda, talle füüsilist valu valmistada ning võibolla ka lõikamata küünega nimetissõrme ninasõõrmesse torgata. Vaimusilmas kujutan juba ette kuidas mu valgesse botasesse kängitsetud jalg sujuvalt läbi õhu vuhiseb ning mahlaka plõksatusega proua hambumuse operatiivselt ümber disainib…

Nojah, reaalsuses muidugi midagi sellist ei juhtu. Jalalöögid pole mu kerge ülekaalu tõttu enam valik number üks, kuid poksitrennist tuttav kombinatsioon vasaksirge-vasaksirge-kehapete paremale-jõuline paremhaak töötab taas laitmatult.
Letitagune mutt teeb kukkudes efektse poolkaare ning potsatab külili. Lömmis ninast lekib äsjarenoveeritud laminaatpõrandale verd.
Märkan ta rinnal nimesilti “Teid teenindab JUTA S”

Ronin üle leti, võtan Juta pinalist vildika ning korrigeerin:
Teid teenindaS JUTA S.”

Tags: , , , , ,

POSTEERI KROMMENTAAR

Kui sa paned oma emaili siia, siis võime me sellega igast vigurit teha