Kuidas restoranid teid petavad?

 


Kindlasti ei ole ma ainus, kes on mõnes restoranis sattunud pettuste ja valede rägastikku. Tundub küll, et viisakas asutus, kuid tegelikkuses on tegu tavalise töölisklassi einelauaga, kus serveeritakse tavalist Säästumarketi kaupa maailmaköögi pähe ning küsitakse veel ka hingehinda selle eest.

Olin siis üle pika aja väljas õhtustamas ning teadjam pool soovitas tellida mingisuguseid itaaliapäraseid bruchetasid, need olla linna parimad. Sülg hakkas jooksma, vaimusilmas kangastusid Pisa torn, glamuursed Milaano moelavad, bikiinides Biancad ja Adriannad. Tellisingi siis bruchetasid. Mõne aja pärast saabus kelner ja asetas mu ette lauale taldriku, millel oli paar kärbatanud praesaia tomatiga ning soovis siis bon appetit – endal veel siuke õnnis nägu ees nagu oleks toonud kulda ja kalliskive. Küsisin siis, et kulla inimene te eksisite vist lauaga, miks te neid praesaiu mulle toote, ma tellisin bruchetasid ju? Kelner vastab, et need ongi bruchetad. Ma ei tahtnud ta valesid ja vassimist kuulata ning kupatasin ta praesaiadega kööki tagasi. Nii loll ma nüüd ka ei ole, et praesaiu ära ei tunne!

Õnneks oli teine kelner lähedal. Sain esimesest shokist üle, sirvisin menüüd ja põhiroogade alt jäi silma jäi põneva nimetusega praad – “Pasta Bolognese, rukkola ja krõmpsude krutoonidega”. Jälle kangastus mulle kuidas ma maagilisi krutoone krõmpsutan ja kuidas imetabane Pasta Bolognese mu maitsmisnäsasid hellitab, suus sulavatest salapärastest rukkolatest rääkimata. Kui kelner saabus mu “Pasta Bolognese, rukkola ja krõmpsude krutoonidega”, siis selgus, et tegelikult on see taldrikutäis pasarahet – ehk siis hakklihakaste makaronidega, kuhu oli peale visatud törts peterselli ja mõned kuivetunud saiakuubikud.

Kuna kõht oli ka juba tühi, mõtlesin, et ah perse kah, söön ära, ei hakka skandaali tegema. Siis korraga märkasin, et krutoone pole. Hõikasin kelneri tagasi ja küsisin, kus on lubatud krutoonid? K u s  o n  k r u t o o n i d? Krutoone pole üldse toodud? Mis haltuurat te siin teete, kes mu krutoonid endale sai? Kui krutoone mulle kohe ei tooda, helistan Tarbijakaitsesse ja Villu Vanele. Seepeale visati mind restost välja.

Läksin koju ja asusin asja internetist uurima. Selgus, et tegu on massilise petuskeemiga, kus klientidele lausa näkku valetatakse. Nii kui natuke maalt ja hobusega oled, saad kohe petta. Et aga teie petta ei saaks, siis koostasin sellise nimekirja, kust saate vaadata, mida restoranis tellite ja mida tegelikult saate. Kindlasti printige see nimekiri ka välja ja võtke restosse kaasa.

Söögid

brucheta – praesai tomatiga
ciabatta – sepik
quiche – pirukas
faijta – praeleib lihaga
nacho – kuivikud
baquette – Kirde sai
panini – võileib
krutoon – saiakuubik
pesto – toores juurviljasalat
pasta – makaronid
ravioolid – makaronid
tagliatid – makaronid
penne – makaronid
ricotta – kodujuust
tortelliini – pelmeenid
mozarella – juust
mascarpone – sulatatud juust ehk merevaik
gratään – kartulipudru
tofu – sitt
grissin – küpsis
cous-cous – ühepajatoit
Boeuf a`la tartar – hakkliha munaga
Bolognese – hakklihakaste, rahvapäraselt ka pasarahe
karree – loomakondid
carpaccio – toores loomaliha
branzino – keedetud kala
ballotiin – kotlett
foie grass – maksapasteet
frikassee – seenesalat
confiti – kompvekid
prosciutto – suitsuvorst
tüümian – petersell
koriander – petersell
rukkola – petersell
basiilik – petersell
rosmariin – petersell
tüümian – petersell
fenkool – sibul

Magustoidud

Tiramisu – küpsisetort
Crème brûlée – keedukreem (see mis Moskva saia sees on)
Serbett – halvaa
Panna cotta – tarretis
Moussekeeks

Joogid

Prosecco – Monastõrskaja Izba

Nii et järgmine kord, kui teenidaja teile soovitab, et “härra, te peaksite proovima meie restorani ballotiine – need on le excellence“, siis saate talle vastu öelda, et käi perse, kotlette saan ma kodus ka.

 

Share
Tags: , , , , ,

162 Krommentaarid

  1. Anonymous krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Enne, kui kavatsed üldse kuskile sööma minna õpi ära nimede tähendused.
    Krutoonid ongi kergelt röstitud saiakuubikud. Googelda enne kui ükskõik kuhu lähed järelikult oli see lihtsalt halb valik Teil.

  2. Linguine krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Härra Vello,

    Teie olete lihtne inimene, teksti põhjal võib vast vabalt väita, et ka idioot. Arvatavasti pole te kunagi elus näinud ühtegi nendest toitudest, rääkimata maitsmisest ning teie gastronoomilised tipphetked piirduvad kiirnuudlitega. Sööge oma praekardulat edasi ja hoidke restoranidest eemale, lasete veel äkki antrekoodi ka kummilaadseks, vintskeks, saapatallaks küpsetada, sest pooltoores liha on tappev ja ebameeldiv ning las kokk nutab, kui ta kvaliteetset toorainet pasaks küpsetab.

    Sinu Linguine (see on üks nendest makaronidest, teie japks)

  3. siga krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    sulle näkku ei nikuta!

  4. Juhani krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Petavad jah raiped, müüvad mingeid udupeeneid nimesi, mitte saiakuubikuid.

    ÕS ütles minule väga ootamatult, et sõna krutoonid on eesti keeles olemas.
    krutoonid röstitud saiakuubikud supile riputamiseks

  5. Anonymous krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    kuule mees see,et sa ühest kohast petta said ei tähenda,et kõikjal nii on ja üle üldse ma vaatan,et sa ei tea isegi neid toite nagu nimekirjast on näha.

  6. aino krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Armas Linguine, kahju on, et sa oled selline idioot, et vaevusid niiviisi vello jutu peale solvuma :D
    Ja pealegi jätate mulje nagu lihtsus nii toidulaual kui igapäevaelus oleks halb asi, vastupidi just lihtsuses peituvadki köige paremad maitsed.
    Aga Vello ei ole idioot, Vello ei ole ka lihtne inimene, Vello on üks tõsine eesti mees, kes julgeb arvamuse välja öelda!

  7. aino krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    anonymous on ka debiilik ja oma arust väga körgelt haritud, et paari itaaliapärast ning prantsuspärast toidunimetust teab :D

  8. Merje krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Kartulipudru???
    Bruchetta???
    Foie grass???

    Ma rohkem ei viitsi õigekirjavigu välja tuua, aga no tõesti – pudru. Kardulatest.

  9. Linguine krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Pole väitnudki, et lihtsad toidud ei oleks maitsvad või et Eestimaine sült ja kartul halvad oleks. Vastupidi, väga maitsvate asjadega on tegu, kuid iga inimene peaks ikka arutlema teemadel, milles ta on kompetente kaasa rääkima.

    Praegusel juhul jätab Vello endast lihtsalt rumala mulje, kuid klouni eesmärk ongi teisi naerma ajada enda lollusega.

    Ma ei solvunud ise, ega soovinud ka kedagi solvata, aga olen lihtsalt teine eestlane, kes julgeb arvamuse välja ütelda.

    Vello arusaam toidust minu maailmapilti ei muuda ja pigem on kahju, kui inimene ei oska hinnata erinevaid maitseid, mis sest, et söömine on üks tegevus, mida me teeme igapäevaselt.

    Linguine

  10. Kata krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Väga hea kirjutis! Naerda sain südamest kohe :)

  11. aino krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Linguine, ilmselgelt sa rumal ei ole, aga lasid puudutada ennast seal, kus vaja ei ole ja head nalja ka ära ei tunne :D

  12. Kokk krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Aasta nali on leitud
    Tegu on inimesega kes ei tea toidust mitte midagi.

  13. Anonymous krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    tasuks teha enne sööma minemist endale korralik harimine, mida miski komponent tähendab ning lisaks ka väike taustauuring söögikohale, mida kavatsed külastada. Kui te leiate, et see koht ei sobinud TEILE, siis ärge minge rohkem. Kui see koht jätkuvalt tegutseb, siis järelikult on inimesi, kes on sellega rahul. Olgu see siis hinna ja kvaliteedi suhe ntks. üliodavad hinnad määravad teinekord söögi kvaliteedi või vastupidi (erand kinnitab reeglit – ka tugevatel toitlustusasutustel tuleb vahel apsakaid ette – me oleme inimesed). Lisaks suuremal osal juhtudel, käies söömas mõistlikes asutustes, on alati võimalik Teie ebameeldiv kogemus lahendada kõigile sobivalt. Kui Te alustate juba menüüd vaadates karjuma ja vinguma, siis on loogiline, et teiega ei ole võimalik suhelda. Kui köögis tehti apsakas ja Teile ei meeldinud, siis igas korralikus söögikohas leitakse sellele kiirelt lahendus, kas uue prae või suure soodustuse näol. Ilmselt visati Teid välja just seetõttu, et olete üks nendest ebameeldivatest klientidest, kes käituda ei oska ja kellele miski ei sobi. Kui käituda ei oska, ei tasu väljas käia. Jäägem viisakaks ja moodsaks!

  14. Mait krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Uskumatu, aga inimesed ei saa lihtsalt puhtast huumorist aru ning võtavad seda kirjutist sajaprotsendilise tõena.

  15. lollidele inimestele krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    peaks ära keelama inimestel restos käimise näitex alustades eesti tõsise nimega mehest Vello ja siis naise nimega Aino. kohe kergem olla ja siis võibolla järgmine kord ei teki sellist lolli mõtet minna restosse ilastama ja oma lolle fantaasiaid rakendama :)

  16. j. krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    tuleb lihstalt õigeid kohti valida kuhu sööma minna.
    kurb aga tõsi,paljud kohad üritavad sitast saia teha,tean seda omast kogemusest.

  17. Anonymous krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Minul tekkis küsimus, et kui sa tellisid Bruchettad siis mida sa lootsid sellest saada? Silme ette tulid küll Pisa torn ja bikiinides Biancad aga kuidas sa siis mõtlesid, et see toit taldrikul välja näeb?

  18. VelloSaOledAju krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Kle õpi asjade nimetused selgeks ja saa aimu milline mingi toit välja näeb ja siis mine restorani. Pole ime, et Sind sealt välja visati. Trükivigu ka nii, et paha hakkab. Debiilik.

  19. hh krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Ei teagi kumb naljakam on, kas see kirjutis või inimesed kes siin ärrituvad, kuna seda nalja tõsisest võtavad.

  20. Mu skisoaed krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Ja veel nad kiitlevad ja teisi teevad maha
    Ja vaidlevad kes jumalale ligemal

  21. Lauri olen krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    No kuulge. Asja tuleb võtta huumoriga. Need kes siin püüdlikult vastu kraaksuvad on ju ilmselgelt kas mõne toitlustusketi omanikud või siis ülikallite restoranide püsikunded ja püüavad hetkel silmi kinni pigistada , sest nad ju rämedalt petta saanud.
    Minge nosige oma võõramaise nimega kotletti.
    Töörahvas käib Tartus Siiriuses ja Fastersis, Pärnus Bravo burgeris või Steffanis.
    Niiongi!!

  22. ... krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Ma poleks iial uskunud, et meie seas liigub niipalju esteet-pederaste, kes ennast igas asjas, eriti söögi-moe- ja kurat teab mis muus pedenduses, jõledaks asjatundjaks peavad, samas aga ei saa lihtsale huumorile pihta. Lihtsalt masendav.

  23. Anonymous krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    uskumatu, et inimesed naljast üldse kohe aru ei saa..

  24. Ooot,ooot krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Ei saagi aru,kas probleem on selles,et toit ei vastanud nimele(polnud õigesti tehtud,nagu peaks) või sulle lihtsalt ei meeldinud toitude nimed?????

  25. Timm krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    haha, päris hea.

  26. Linguine krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    See on natukene naljakas, ei välistagi, aga Vello on üks nendest, kes püüdlikult üritab olla naljakas, aga heast huumoritundest jääb kahjuks nii palju puudu, et see lugu on lihtsalt halvasti kirjutatud. See ei ole lihtne huumor, see on ülepingutatud lollus, nagu anekdoodid lehtede vahel, mis kedagi tavaliselt naerma ei aja, aga ometigi nad seal on. Selle nimi on müstika.

  27. dnöfslgjas krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    tehke endale selgeks mis on huumor ja mis mitte, pole mõtet siin tõsistel asjaarmastajatel kõva sõna võtta

  28. toomas krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Ilmselgelt ei olnud toidud õigesti tehtud või müüdi kõlava nime pähe mingit tomativõileiba ja tavalist makaroni. Kraaksujad, püüdke artikkel läbi lugeda ja püüdke ka aru saada.

  29. PM krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Tegelikult on loos uba olemas. Meie söögikohad ei peaks tegema tomatise hakklihakastmega makarone ja neid automaatselt pasta Bologneseks hüüdma (viimast on mulle näiteks ka süütuid silmi tehes Tallinnas tatrapudruga pakutud). Sama käib Caesari salati kohta, mille pähe pole paljuks peetud pakkuda jumal-teab-mida. Loo moraal – kui on vorstikaste siis on vorstikaste, mitte foie-midagi-muud.

  30. Kusti krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Kuidas frikassee saab üldse seenesalat olla, aru ma ei saa

  31. Mati Maadnes krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Enne kommenteerima asumist tuleks teha väike taustuuring Vello42 kohta.
    Muide mulle jääb ka osade toitude kohalt segaseks. võtame näiteks kanapasta – kuidas sulisloom sinna tuubi sisse saadakse? Kas enne tuleb ära ka pudistada või tuleb kuidagi viiludena?
    Ühtlasi mis taim see põldpüü on ja kas ta Eestis ka kasvab? Aedpüüst pole kuulnud, ehk saaks ka potis kasvatada.

  32. päris hea krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Tekst oli päris hea…Vello poolt olena paremaid lugenud aga siiski päris hea…aga kui hakkasin kommentaare lugema siis seal oli lausa kuld…lõualuud on valusad! Alati tasub sellist teemad väga korralikult põhjendada ja argumenteerida…ai vägev :D

  33. haha krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Kallid netikommentaatorid. Enne lugege ka tema teisi postitusi ja siis mõelge, mis võtmes see tekst on kirjutatud. Teete suht lolliks ennast siin hetkel :D

  34. Anonymous krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    No tule taevas appi.
    tüümian – petersell
    koriander – petersell
    rukkola – petersell
    basiilik – petersell
    rosmariin – petersell
    tüümian – petersell

    Issand sa oled nii rumal, hari ennast natuke:S Vigu leidub veel, oh jummal, ei viitsi köike ette tuua sulle.

  35. Alfa krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Ma küll ei viitsi siia kirjutada :D

  36. Mullikas krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Oh, teid oinapäid. Tegemist on peene huumoriga mõningaste kirjavigadega. Huumor käib üle tavaliste põliste eestlaste ja siis mingite pederastide, kes peavad end moe-, muusika-, toidu- ja kõigeteadjateks, et saaks jumala eest igas seltskonnas kaasa rääkida ja kosmopoliitne olevikuhipi olla. Kui iseenda üle naerda ei osata, siis on päris masendav iseloom kingitud teiste inimeste jaoks.

    Mulle meeldis kõige rohkem see osa, kus kõik roheline on petersell.

    Ilus!

  37. aajee krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    See oli parim “tofu – sitt”

    Aga tundub, et jäi lisamata “feta – juust/toorjuust”

  38. voku krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Mina loen seda teksti totally as is – mitte kui esteetide üle irvitamist, vaid õigustatud etteheiteid söögikohtadele. See, et pasta asemel tuuakse makaronid, on väga tavaline. Ja ärge tulge mulle, lapsed, rääkima, et maitses vahe pole.

  39. voku krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Lisaks kohvik Creppi poolt pakutavad galette’id ja mis see magusate nimi oligi – tallanahk, kui oled prantsuse varianti saanud.

  40. Getu krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    issand, kui lollid võivad ühed inimesed olla. Ennem, kui hakkate siin kisa-kära tegema kvaliteet huumori pärast, siis tasuks ennem ise faktides veenduda….

  41. Hellu krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Palju toredaid inimesi ühte kohta sattunud :D Mulle tundub ( aga ainult tundub, sest mina ei ole selle artikli autor ;) ) et siinkohal on autor hoopis tahtnud öelda seda et kvaliteetsete toitude pähe müüakse sõna otseses mõttes säästumarketi makarone, kodust hakkliha ja tavalist kodujuustu, kuna tavaline lihtne inimene ju neil tegelikult vahet ei tee kas on tõesti kvaliteetne pasta või lihtlabane makaron mis on mõne peene pasta kujuga lihtsalt. Ja ausaltöeldes asendatakse ka kõik mis on otsa saanud mingi muu suvalise rohelisega sest ega maakas ei tea ju mis tüümian on ;) Aga tore on näha et eestalste tavapärane huumorimeel on säilinud oma endisel kujul ( ehk siis olematu) :D artikli autorile aga suured tänud et mu õhtu lõbusamaks muutsite ;)

  42. voku krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Ütleksin, et artikli autor kirjutab nagu Kender vanadel headel aegadel (vrd. Pangapettus) – heast elust eneseirooniaga, aga valehäbita.

  43. Koolondee krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Kui menüüs on kirjas, et krutoonid on ka toidule lisaks, ja kui toodakse ilma, siis ilmselgelt tõstaksin minagi häält. See on kliendi petmine… Kui menüüs kirjas pole, siis poleks ka mingisugust probleemi. Seega, mina leian, et see on petmine.

  44. lol krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    No tõesti – LOL. Siit kerkib ikka häirivalt ehedalt esile eestlaste talupoeglikkus… Väljaspool Eestit elavana ja iga päev ainult võõrkeelseid menüüsid ja “kööke” nähes, näib mulle see kirjutis väga humoorikas (mis on ilmselgelt taotluslik). Aga noh, eks igapäevaselt praekartuleid ja praesaia söövad inimesed tahavad kord kuus endale restorani lubades tõesti tunda, et söövad pasta bolognese’t või bruschettasid, täie raha eest! Ja tunnevad end solvatuna sellisest pilast… Masendav.

  45. Anonymous krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Omg tõesti, õpi natuke maitseaineid ka tundma! Muusse ei hakanudki väga süvenema

  46. Vipera Berus krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Ilmselt kui härra(või proua/preili) Linguine oleks Vellost ajurakugi võrra targem, siis ta teaks, et “eestimaine” kirjutatakse lause keskel väikse algustähega. :)

  47. normaalne :D krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    kuradima andekas :D ja jätku-anekdoodiks siis need igasugu pieteedid kes kommentaarides nutavad ahastusest sest kõik roheline on petersell :D pisa torni silme ette ei tule aga meenub 1 sitax hea film “linnupuur”, täiega tuleb vaimusilma ette, kuidas needsamad peenutsejad kommentaatorid siin, kes sellele anekdoodile järge kirjutanud, istuvad laua taga, “targad” näod ees, kohvitassid näppus ja väike näpp püsti – täpselt nagu seal filmis see piidri-onu :D:D:D

  48. öö krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Kui sa ei tea mida mis tähendab , selleks on klienditeenindaja kes sind aitab , tema ei ole mõtetelugeja et kas sa nüüd tead mis see on v eii .. Uuri enne mida sööd mitte ära hakka kõiki sõimama ! Ja õieti tegid et sind välja visati ! Ja maitseroheline ei ole ainult petersell . Arvatavasti on sul taregm mõte kodus edasi süüa .

  49. kutsung krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Hästi kirjutatud ja jumala tõsi, mis tõsi.

  50. kutsung krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Ülejäänud lumpen, kes siin peenutseb, ei saanud siin lihtsalt heast naljast aru. Las poevad sakstele edasi, pärast saavad Herra käest ikkagi summutisse, nii mis mühiseb.

  51. Hugo krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Ei ole võimalik! Kuidas, no kuidas satuvad vanale heale vello42.com lehele sellised anonymuse ja lingua taolised tegelased??? Kui juba sattusite, siis lugege ometi teisi varasemaid postitusi ka, muidu teete ennast lihtsalt lolliks. Tegemist on ju följetoniga. Pole küll 100% kindel, aga välja pole Vellot kuskilt visatud, kogu see lugu on satiir meie peenutsevate ,,lõundzide,, menüüde pihta.

  52. Gertsman krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Sarcasm at it`s best. Ja kõige toredam on asja juures kommentaarium ofkoorss.

  53. assur krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Linguine teab: kui panna makaronidele peenem nimi, on maitseelamus garanteeritud :)

  54. Jade krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Taitsa johker on ikka eesti blog’e ning kommentaare lugeda. Ma ei ytle midagi toitu nimede kohta, ma kah ei tea enamus neist asjadest, kuid see kuidas inimesed ropendavad on ikka jube. Sona “sitt” voi “pasarahe” on minu arust ikka suht ropp, kuid samas kasutatakse seda siin lehel nii nagu tegemist oleks sonadega “palun” voi “aitah”

  55. oi taevake krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    lugege kokku kõik kommentaarid vs. kommentaarid inimeste poolt kes ei saanud aru et tegu on huumoriga.

    Päris tugev protsent ajudoonoreid meil siin…

  56. anon krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    need solvunud kommentaatorid siin valmistasid minule isegi rohkem nalja, kui artikkel ise.

  57. asd krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Nali võib olla hea ja nali võib olla halb, aga see, et nalja üldse ära ei tunta, on alati halb.

    Mis teha, suur osa inimesi lihtsalt ongi puudega – nende organism ei tooda satiiri lõhustamiseks vajalikke ensüüme. Neid ilkumisega ahistada on inetu, sest nad pole ise oma õnnetuses süüdi.

  58. Nali naljaks krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Restodes tglt ikka kooritakse küll korralikult, aga vaja ju arveid maksta, töötajatele palka ja isegi omanikuna ära elada. Toidukülluseid ostetakse odavamaid või isegi vahest kallimaid, sest TÕESTI on kvaliteetsed,ikka ju poest!!!
    Kõik toit tuleb restodesse toidukaubandusest.

  59. Heiki krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Väga hea nali Vello. Parim osa on muidugi Anonymouse, Linguine jt. vastused. Ma isegi ei usu, et nad mingite restode omanikud või püsikunded on, nagu keegi pakkus. Pigem mõni tiinekas kes telekas neid nimesi näinud või siis peale teksti lugemist guugeldanud ja nüüd üritavad teist maha teha. Hale kahjuks, aga naljakas :)

  60. Anonymous krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Vägev, lähen nüüd pasarahet tegema, head isu teilegi!

  61. D. krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Selle “artikli” põhiline probleem ei ole mitte selles, et inimesed ei saa naljast aru, vaid selles, et see ei ole naljakas…
    Pingutatud selle nimel nagu on, aga tulemuseni pole jõutud. =/

  62. :D krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    ainuke mis siin Veltsi jutust rohkem nalja teeb on käputäis wannabe gurmaane, kes huumorit ei oska hinnata. Linguine ja muud putukad on ilmselt nii peened preilid, et pind ka ei mahu putsi.

  63. Timbu krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Ei noh, eks tegelikult nii ju olegi :)
    Paljudes kohtades saad udupeene nimetuse vastu mingi kahtlase lõhna ja välimusega plönni.

  64. kogemede krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Suur tänu Vellole, aga veel suurem tänu kommentaatoritele! No siukse kaadriga juba nälga ei jää. Naerunälga, ma mõtlen.
    Pole enne Vellot lugenud, tundub väga hea. See kajakaparv tema sabas pähhitamas on aga üle kõige!

  65. oplaa krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    lugesin lugu ja lugesin kommentaare ( vello sarjast esimene lugemine ). lugu ajas naerma kuna esmalt tõesti jäin usukuma et ongi tõelise inimese tõsine kaebekiri. mõtlesin endamisi et ikka leidub ju selliseid, paratamatus. kommentaare lugedes siis tuli välja et lugu oligi mõeldud naljana, et ….. crap, kellel siin nüüd see huumorisoon umbes on?

  66. tohlakas krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Oi need kommentaarid, mis Velloga kurjustavad on veel naljakamad kui artikkel ise!

  67. Mait krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Ütlen ausalt, et olen Itaalias elanud ning tõesti, bruchettasid ja pizzat-pastat siin kodumaal teha ei osata. Pasta keedetakse lödiks ning bolognese ongi üks paras pasarahe kodumaistes restoranides. Igasugused “trenditeadlikud” maitsepeded ja gurmaanid kes siin kommentaariumis sõna võtavad, võiksid veidi ennast harida ning maailma näha mitte väita siin, et teavad toidust kõike. Väga pull huumor autori poolt ja tundub, et tabas ka naelapihta.

  68. ka vello krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    üks vunts kirjutas mõned aastad tagasi, et ostis hansapanga aktsia, müüs selle ära ja vaheltkasuga käis litsimajas. kuule vello, kas see olid sina?

  69. Anonymous krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Jeerum, loen kommentaare ja ei jõua ära imestada – kas enamus lugejaid ei saanud tõesti asja puandile pihta? Siin ei naeruvääristata restorane ega peeneid võõrapäraseid nimesid, vaid tõusiklust, ennast täis tüüpe, kes hakkavad kisama kui saavad krutoonide asemel saiakuubikuid! (Krutoon ongi saiakuubik….) ;)

    Vaata lisaks: http://www.toidutare.ee/foorum.php?teema=401

  70. Mina ise krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    No kui päris aus olla, siis ei mõista enamus kommentaatorite sõimu: kas te peale sõna “debiilik” olete elus midagi kuulnud.
    Hakkliha kaste ja bolognese on erinevad asjad, alates liha valikust (bolognese on teatavasti veiselihast), kastme sisust ja lõpetades serveeringuga.
    Sama kehtib ka bruschetta-de kohta, see pole pelgalt rapsiõlil praetud sai, seal on omad tavad ja kombed.
    Kahjuks meil riigis on kombeks “kaunistada” kodumaiste kokkade fantaasiat väljamaiste nimedega või päritoludega (a’la indiapärane veiseliha – oli ühes pealinna söögikohas).
    Vello jutt on igati tõde, meil on vaid käputäis häid söögikohti, kus toit on aus ja hind on mõistlik.

  71. Jaan Kaer krompas niiviisi - 20/11/2012 | Püsiv linko

    Oi pekki.

    Nii head kino pole tükk aega ikka saanud. Ei saa öelda – kõik on otse välja öeldud – petersell, küsisetort… oi huumor. Naersin nii et tilgad munadel. Silmamunadel mõistagi.

  72. lax krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    päris hea :) , kes naljast aru ei saa ..
    palun vähemalt olge vait, ärge irisege ja näidake kui vaesed te olete huumori poolest:D enne olen vaene ja ei tea uhketest nimedest ja ajuvabast peenutsemisest midagi kui olen vaimu vane ja nõder kuivik, kes teeb seda kõike mis teised ees teevad .. :P peenutsege omaette ja ärge lugege lihtsalt kui ei meeldi :D

  73. lax krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    jh just need kes hakkasid selle lõõpiva artikli üle siin vihastama ja tatti pritsima kuidas keegi saab nii mats olla ja ei teagi toidu nimesid nagu tagliati…., Soovitan lugege uuesti artikkel läbi, või lugege enne lõpuni kui hakkate suust sooja auru ajama ::::D:D:D

  74. mari krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Tundub,et eesti inimesed ei saa huumorist aru…piinlik hakkab kommentaare lugedes. Väga hea oli;
    tofu – sitt
    tüümian – petersell
    koriander – petersell
    rukkola – petersell
    basiilik – petersell
    rosmariin – petersell
    tüümian – petersell
    fenkool – sibul

  75. lax krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    linguine, palun …. inime kes artikli kirjutas tegi head huumorit peenete nimede üle, mis on eesti menüüdesse toodud… ja usun et ta pole sugugi rumal… minu arust on see väga tore vaatenurk visata ühe saia kuubiku üle nalja, ja et restorani minnes algul oled kui väljmaaal ja lugema ridade vahelt mis millest tehtud on ja mida sisaldab. Et saaksid edaspidi magada loe artikkel uuesti läbi ja vaata kas leiad selle huumoriprisma üless. soojalt soovitan ..

  76. L. krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Appi, mu vererõhk tõusis 4 kordselt kui sellist jama lugesin! Mul pole sõnu sellise inimese kohta. Mõtlesin et tegu on tõsiselt võetava artikliga, kuid see on mõttetu tõesti “maalt ja hobusega” inimese blogi-jutt. Pole minagi teab mis gurmaan, aga iga inimene peaks teadma, et krutoonid ongi saiakuubikud ja no tõesti, see on väga-väga ihtne toitude kirjeldus. Bruchetad pole küll restoranis üldjuhul kõige paremad, aga see algab juba saia valikust lõpetades pisikeste maitsenüanssidega. Ise teen neid kodus tihti, ja kindlasti kohe pole see migni praesai tomatiga. Ühe restoranikülastusega ei saa küll mignit sellist nimekirja teha!

  77. Helper krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Tofu = sitt

    Aitähh sõber, keeruline oleks täpsemalt määratleda.
    Kui üldse täpsustada – siis ehk veidi seisnud ja käärima hakanud sitt?

  78. landwizard krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Pole paha. kahte sorti huumorit.
    intelligentne huumor artiklis ja jalaga perse kommentariumis. :)

  79. Jou krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Vana trikk, nimeta tavaline odav svamm baquette’ks, ütle et see on veel ka öka ja räigelt IN. Ja lambad kugistavad tänulikud näod peas. Aga milleks tegelikult kogu see võõrapärase nime jama ? Aga selleks et saaks hinna kergelt kümnekordistada.

  80. braavo! krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    suur tänu vellole ja samuti tõsi(nüri)meelsetele kommentaatoritele, kes selle häppeningi täiuslikuks tänitasid :)))

  81. Täitis eesmärki krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Artikli mõte täitis 100% oma eesmärki ning mina ootan uusi lugusid ning lisasin “lemmikute” alla….

  82. jelena krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Saad aru , Ta tegite ennast selle artikliga ikka täiesti lolliks. Restoranid ei ole selles süüdi ,et Teie harimatu olete ja ei tea toitudenimetuste tähendusi ja Te ei vaevu küsima ka teenindajalt , mis mida tähendab. Häbi peaks Teil olema. Tundub ,et Hesburgeri ja MacDonaldsiga peaksidki Teie restorani külastamised lõppema.

  83. mõtlik krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Väga hea lugemine Vellolt. Paned silmad kinni, “lendad” ajas tagasi ning Eduard Vilde / Oskar Luts oma kadakasakslust pilavate teostega kangastub mõtetes. Vanasti oli igas külas üks kloun/naljavend ja paar-kolm lolli, kelle ümber trall käis ning ülejäänud “publikum” jagunes suhtele 20:80, s.t. naeris 80% ja “nuttis” 20%. Seda krommentaariumit hinnates joonistub sama muster välja… Vellole hinne “5″, ootan uusi lugusid.

  84. Roosi krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Naera või nuta, neid kommentaare lugedes. Aitähh, mõtlik, “kadakasakslus” on see õige sõna ja asja tuum :-)

  85. Kutsung krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Siga hea ikka!:D Naera puruks, mõni ei saa lõpuni naljast muidugi aru, kahju vaesekestest:D

  86. wau krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    ma olen ikka täiesti pahviks löödud praegu. Lugedes just neid kommentaare. A la Jelena siin ees, mis kohaga küll inimesed mõtlevad kui nad sellist kirjutist üldse natukenegi tõsiselt võtavad?

    Kui ma praegu kirjutan siia: Maa on kuusnurkne!
    Siis kas ma saan praegu korraliku laviini kommentaare et ma peaks geograafia tundi minema? Või astroloogia? Või tai pohh kui mul kirjaviga kuhugi sisse tuli,

  87. No tõepoolest krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Vello kirjeldus oli tõeline huumor, aga siinsete kommentaaride vastu ei saa küll keegi… :-D

  88. Vabakuulaja krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Väga hea :) Nii Vello lugu kui kommentaarid Absoluutne 5+.

  89. vokk krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Ei ole see mingi huumor kui vürtsika kanawoki asemel tuuakse ülesoolatud ja õlisse uputatud riivitud juurvilja käkk.
    Aga lugu ise oli hea ja kommentaarid veel paremad:)

  90. Anonymous krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Jutt polnud just kuigi naljakas ja seda peeneks huumoriks nimetada on ikka eriti hale. Ma loodan, et seda lehte enam facebookis ei jagata. Kommentaarid oli humoorikad aga samas ma saan ka aru miks nii nõme artikkel mõnda häiris.

  91. Hans krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Kuule Linguine. Kui sa tõepoolest oledki selline esteet-pederast, siis miks sa loed ebameeldivat asja, rääkimata siin halisemisest? Kui see siin ei meeldi, siis ära kiunu, surfa kusagile mujale ja loe midagi, mis sinul hinge helisema paneb.

  92. Coger krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Kuulge toiduteadlastest taignad siin kommentaariumis: lugege Vello42 varasemad kirjutised ja postitused ka läbi ja siis saate aru, kui haledalt teid lolliks tehti!
    Olen siinse saidi lugeja juba mitu head aastat ning Vello (must)huumor on üle prahi. Ja no tõesti- idioodid on need, kes ennast puudutatuna tunnevad või siinkohal naljast aru ei saa. Vellole aga: jätka samas vaimus, muhe lugemine!

  93. Anonymous krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    They see me trollin’, they hatin’.

  94. Anonymous krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Vello peab ise peenikest naeru, et sai taas rahva üles kütta:)
    Ten points!

  95. Anonymous krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    No kus see huumor siin on? Et kõik maitseroheline on petersell või? Või pasta ja penne on makaronid? Naera puruks tõesti. No nii naljakas, et terve päev on nüüd korras. Tuleb välja, et Vello on Eesti Esihumorist.

  96. lax krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    mjaaa, ma kohe ei saa lugeda osasid kommentaare, :D nii nii kahju on neist inimestest kes mingit nalja ei mõista ja ajavad jätkuvalt oma tarka juttu – soovitavad end harima minna …… pigem minge teie sinna oma kõrgestsoost gurmaanide lehele ja püsige seal !!!!! ärge tikkuge tavaliste inimeste huumori lehekülgedele lugema teile tapvalt räiged lorijutte, saate veel tõesti infarkti .. ei ole seda kellelegi vaja …. saate ükskord aru või :D … otse öeldud. ärge lugege ridade vahelt jälle midagi välja … näe kasutan ka peent väljamaa väljendit … peenutsejad .. MY ASS…seda teate ikka mis see tähendab ????? :D

  97. lax krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    lehel olemas kategooria !!!!!!
    Hoiatus
    Et ära hoida igasugust kahjulikku paukumist, siis ütlen kohe ära, et:
    – Kõik elus -ja eluta isendite nimed on väljamõeldud, isegi siis kui need on jube sarnased miski juba olemasoleva isendi küljes olevale nimele. N: Ehk kui me viitame Mati Kaalule, siis on see hoopis teine naine kui see mees, kes zooparki dirigeerib.
    – Igasugu fotod, mis siin neid isendeid kujutavadja mida me oleme tuuninud, on samuti väljamõeldud ning kui te neid näete, siis tegelikult ei ole neid olemas.
    – Üldiselt on kogu see värk siin suht ainult minu erakasutada ning tegelikult ei tohiks sa siin midagi lugeda ega siia midagi postitada.
    SMASKUOG – vello 42

  98. Selgeltnägija krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Kui enam labasemaks minna ei anna….

    Lugesin ja tekkis kohe kange tahtmine kommenteerida, et kuule lammas, brucheta ju ongi praesai tomatikastmega ja on seda koguaeg olnud ja kõikides erinevates restoranides kui ka riikides. Siis aga lugesin ennem teisi kommentaar ja tuli välja et Vello proovib siin hoopis nalja teha, mille peale muutus see artikkel veel labasemask. Soovitaks Vello oma kutsumust kuskilt mujalt otsida!

  99. 4ever krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Selgeltnägijale

    nagu sa varasematest kommentaaridest näha võid, siis Vello on saanud suuremalt jaolt positiivse vastukaja, nii et mitte ei proovi vaid teebki;)

    Aga eks alati leidub ka neid ennast kõrgklassi liigitavaid peeneid võsagurmaane tegelasi keda selline lähenmine riivab.

  100. gastronoom krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    LGP Anonymus. Antud teksti võib erinevalt tõlgendada. Isiklikult olen kõrgelt Itaalia köögi austaja. Küll aga ma ei saa nõustuda sellega, et iga teine restoran või urgas, kes meie kodumail oma versiooni Itaalia pärseid toite püüab teha, peab seda rahvusköögiks või lausa selle traditsioonile omaseks. Isikult on mul kaks lähedast sõpra, kes on kokad ja itaallased ja oi oi oi, mis kriitika neil siin on nendele toitudele mida kaasmaalased peavad pasta bologneseks jne.. Iga pasta ei ole ikka pasta! Võõraste sulgedega ehitimine on ikka tore eksole. Ja palun, saa aru sarkasmist. Kui see liiga keeruline on siis palun ära kilju siin.

  101. TädiTiina krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Hihiiii, päris hea! Eriti need tõsimeelsed kommenteerijad :D

    paneks siia juurde: gazpacho – ogroshka; pasta carbonara – makaronid pekikuubikutega jne

  102. atsmats krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Väga andekas lugu ja veel andekamad kommenteerijad ;)

  103. mats maalt krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Lugu oli väga hea. Ja hoolimata, et naljaga (pooleks) kirjutatud, ka väga reaalne. Olen sama asja korduvalt tunda saanud. Katsetanud erinevaid söögikohti jne. Ja kui nüüd mõni taolise söögikoha omanik seda loeb, siis tea et riivitud porgandit saan ma kodus ka süüa, ära topi seda oma poolfabrikaadist prae kõrvale. Mõtle no midagi muud välja. Vellole jaksu kirjutamises. Mulle meeldis!

  104. Selgeltnägija krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    4every’le

    No ma ei tea, mul vist arvuti muudab osa teksti ära vms aga loen ka kommentaaridest ikka seda et täielik lamp!?!

    Kui see mind nüüd kuhugi peenesse kõrgklassi võsagurmaanide hulka liigitab siis vot see on küll midagi uut ja ajab ehk tõesti kergelt muigama.

    Edu teile lihtinimesed!

  105. Pooldaja krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Ülihea lugu (Y)

  106. 4ever krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Selgeltnägijale

    Tundub et sul on seleekteeriv lugemine, ehk ligi kolm neljandiku kommentaaridest oled sa lihtsal vahele jätnud :P

    Tohib ma aitan sind?
    105st kommentaarist on umbes 15 negatiivsed, kusjuures neist on mitu on ühe ja sama isiku oma.

    Edu läheb alat tarvis, aitäh :) Võta vabalt

  107. kylaline krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Issand jumal, see jutt ongi kirjutatud ju naljaga pooleks. Inimesed, mis teil viga on? Minu arust väga hea ja humoorikas artikkel. Huumori kõrgem pilotaaž :D Kahjuks keskmine eestlane ei saa asjale absoluutselt pihta, nagu näha. Tundub, et enamus massile sobivad keskpärased blondiininaljad.

  108. J krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Mulle meeldib see artikkel väga. Üks Vello paremaid.

    Kodus keedetud makarone uhkete sõnadega kutsuda armastajad ja lapsi Džjuseppe-Trinity-TuttiFruttideks nimetajad on muidugi nüüd hädas, et soliidset nägu säilitada, aga ma ei läheks nii ähmi. Makaronide nimetusi, mida Vello ära ei rikkunud, on veel tohhuijaa i polše:

    http://www.toidutare.ee/termin.php?g=639

  109. Rebane krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Vello42-l on õigus.

  110. äöü krompas niiviisi - 21/11/2012 | Püsiv linko

    Kindel, et osa pealtnäha tõsimeelselt hurjutavatest kommentaaridest on siia spetsiaalselt nalja pärast lisatud, võibolla koguni Vello enda poolt.

  111. Mati krompas niiviisi - 22/11/2012 | Püsiv linko

    Kõige suurem jama, et see postitus polnud üldse naljakas. Käisin suht hiljuti Baieri Keldris, mõtlesin, et võtaks midagi tšehhipärast söödavat. Oligi menüüs pardirind böömi moodi ja ühe variandina sai kõrvale tellida kneedleid. No ma ju tean, mis asjad need on ja kuidas tehakse. Aga kui taldrik toodi, oli lisaks praekartuleid meenutavale ollusele taldrikule lõigatud kolm saiaviilu ja mulle püüti selgeks teha, et need ongi kneedlid…

  112. peeter krompas niiviisi - 22/11/2012 | Püsiv linko

    Avasin tänase Eesti Ekspressi ja mis ma näen. Rubriigis guud/bääd on Vello42 plagieeritud ilma asjakohast viidet lisamata. Kus on pressinõukogu silmad?

  113. Tule taevas appi krompas niiviisi - 22/11/2012 | Püsiv linko

    Õhtu lõpetuseks tuleb kõik see toit potil istudes kõigil samast kohast välja. Pole mõtet rääkida, kes on lõunaks seksikama nimega makarone söönud ja kui kultuurseks see suutäis ta hoobilt teistega võrreldes teeb. See on täpselt sama teema kui hakata rääkima, et uue auto omanik on automaatselt intelligent ja Lada roolis ilmselgelt idioot.

  114. :D krompas niiviisi - 22/11/2012 | Püsiv linko

    Artikkel on suurepärane, kuid tõeliseks pärliks teevad selle Linguine, Anonymous, Merje ja teiste idiootide solvunud kommentaarid :))

  115. Anonymous krompas niiviisi - 22/11/2012 | Püsiv linko

    Pole ammu niimoodi naernud. Ja veel enam naersin siis kui solvunud kommentaarid tulema hakkasid. Jeesus küll, inimesed, kes googeldavad, mis ükski toit peaks olema (ja soovitavad teistelgi seda teha), on tõesti parimad kritiseerijad. :P

  116. bella42 krompas niiviisi - 22/11/2012 | Püsiv linko

    Tõepoolest, seda kirjutist lugedes ei osanud ette ka kujutada, et kommentaarid on veel paremad. Eht eestlaslik madalalaubalisus kuubis . Ilmselt need solvunud idioodid on oma ala professionaalid – kokad, kokaõpilased, restoranide omanikud, ettekandjad, kelnerid, veininuusutajad jne.

  117. m. krompas niiviisi - 22/11/2012 | Püsiv linko

    Hahaa, Vello oma tuntud headuses! Kõhulihased valusaks naerdud, nagu ikka :))

  118. Meelis krompas niiviisi - 22/11/2012 | Püsiv linko

    Käi itaalias, tegelt asjad nii ongi et pasta bolognese on hakklihakaste ja makaronid ning chaibata on sepik :D

  119. toitumisteadlane krompas niiviisi - 23/11/2012 | Püsiv linko

    pizza – toiduimitatsiooniga üle kleebitud tallanahk.

  120. Anneli krompas niiviisi - 23/11/2012 | Püsiv linko

    Mõnesid krommentaare lugedes tekkis juba hirm, et need endid ülitõsiselt- võtvad- inimesed võivad oma suures vellovastasuses ka mu lemmikkinnisvarabüroole Interkakalacticule vee peale lasta:( Nii lihtne on ju maksuamet kaela saata!

  121. Anneli krompas niiviisi - 23/11/2012 | Püsiv linko

    Selles mõttes, et kui sügavamalt lehele kaevuvad:)

  122. LuMi krompas niiviisi - 23/11/2012 | Püsiv linko

    No selgeks sai vaid see, et paljudel eestlastel ei ole huumorimeelt ollagi.

  123. Kris krompas niiviisi - 23/11/2012 | Püsiv linko

    Aitäh, pole ammu niimoodi naerda saanud!
    Ja äratundmine ka. Ema kustus mu pere enda poole nädalavahetusel lõunatama, lubas bechamell kastet lihale teha. Istusime lauda, tõstsime taldrikud täis, valasime peale valge jahukastme. Mina veel imestasin, et tavaliselt ta teeb pruuni. Poeg küsib – sa pidid ju bechamell-kastet pakkuma…? Ema irvitab… ja selgitab.
    Nii et – miks ei võiks restorani menüüs kirjutada – praesai tomatiga, või liha valge jahukastmega? Meil ju kehtib keeleseadus, või mitte?

  124. kodanik krompas niiviisi - 25/11/2012 | Püsiv linko

    Naersin ka nii et kõht kõver. Päris hea ja humoorikas lugu. Edu!
    PS! Arvan, et selles on isegi ka tera tõtt. Mõni söögikoht loodab ennast “peenikeste võõrkeelsete nimetustega” upitada küll, kuigi kvaliteet pole see mis vaja.

  125. Nali krompas niiviisi - 25/11/2012 | Püsiv linko

    No nali või mitte aga nali peaks ikka naljakas olema, see lugu jäi nüüd küll haledaks, Tundub pigem nagu tüüpiline eesti maamees käis linnas ja ei jaganud asjast midagi.
    Toidupettustest rääkides.. ega igasse lasna keldrisse nn “restorani” ei tasugi minna, pärast nutke oma raha taga ja sitt ka lahti veel.

  126. Nali krompas niiviisi - 25/11/2012 | Püsiv linko

    muidugi on maitsed erinevad ja kui ei taha raha maksta ning ei oska hinnata head teenindust, peeneid toite või siis ka ainult peente nimedega toite, siis ei tasu sellistesse kohtadesse ronida ka.
    Hesburgerid, nehatu ja muud rotikad on alati teie jaoks olemas ja ootavad teid ;)

  127. Hari Matamats krompas niiviisi - 25/11/2012 | Püsiv linko

    Algul artiklit lugedes samastusin autoriga – täitsa nagu dee jaa vuu kohe. Kui aga järg krompadeni jõudis, sain alles aru, kui valesti ma asjadest aru sain.

  128. muul krompas niiviisi - 25/11/2012 | Püsiv linko

    uskumatu tõesti, et eesti inemesel puudub täiesti siuke asi nagu naljasoon :D väljamaa keeles, muide, huumoriintestiin.

  129. Mismis krompas niiviisi - 25/11/2012 | Püsiv linko

    Hahaha, nalja pakkus küll mulle need viimased välja toodud mõisted, aga miks sa kelneri peake häält tõstad, ta on kõigest ettur selles mängus.
    Kauba tellimuse ja menüü koostab ikka selle asutuse peakokk, ega kelner sul süüa ei valmista :)

  130. Sveta G krompas niiviisi - 26/11/2012 | Püsiv linko

    Super artikkel! Ma pole ammu nii naernud. Viimane lause pani küll i-le täpi :)

  131. Pr. Mina krompas niiviisi - 26/11/2012 | Püsiv linko

    Vello rebib hästi kildu!
    kummaline lausa, et osadel lugejatel huumorisoon roostes… võtavad juttu puha tõena :D:D

  132. aajee krompas niiviisi - 28/11/2012 | Püsiv linko

    Caffè Latte – kohv piimaga
    järjekordne pettus

  133. autorikaitse krompas niiviisi - 29/11/2012 | Püsiv linko

    Vellu, kassa Publiku käest honorari said juba?

  134. Ilgert Nilbert krompas niiviisi - 29/11/2012 | Püsiv linko

    Noh, siin artiklis said oma osa nüüd tegelikult KÕIK 3 poolt: 1) esteedid, kes korralikku Itaalia toitu kunagi proovinud ei ole, kuna pole ju Itaalias käinud, aga kellele sellegipoolest peenutseda meeldib, 2) meie kodukootud restoranid, mis püüavad peenema nimega oma sitta meile maha müüa ja 3) Vellod, kes kokakunstist mitte sittagi ei tea. Keskmine Eesti mees juba kord on selline, vabandan. Samas ei ole meil põhjustki esteetidega kaasa peenutseda, sest me lihtsalt oleme sündinud Eestis, hakklihakastme maal. Au Vellole!

  135. juku vanaisa krompas niiviisi - 29/11/2012 | Püsiv linko

    juku vanavanematele: “memm, taat, tellime täna pitsat!”
    vanaema: “issver, misasi see veel on?”
    vanaisa: “oot – ma tean, ma eelmine nädal nägin – jah, see on see lapik sai, kuhu keegi on peale oxendanud!”

    :)

  136. Irnu Erneks krompas niiviisi - 29/11/2012 | Püsiv linko

    copy:
    Anonymous krompas niiviisi – 21/11/2012 | Püsiv linko
    No kus see huumor siin on? Et kõik maitseroheline on petersell või? Või pasta ja penne on makaronid? Naera puruks tõesti. No nii naljakas, et terve päev on nüüd korras. Tuleb välja, et Vello on Eesti Esihumorist.

    ikka tõesti naera puruks, kõva tegija oled. võta teadmiseks, et nii makaronid kui penne on mõlemad pasta alaliigid :D KÕIK makaronitooted on kokkuvõtlikult pasta, mõistad? nii nagu mersu ja bemm ja audi ja kia ja žiguli – kõik on autod. seega penne on pasta ja makaron on pasta ja nuudel on pasta ja tagliatelle on pasta jne jne jne.

  137. Lola krompas niiviisi - 30/11/2012 | Püsiv linko

    kui huumoriga asja võtta siis on tekst täita LOL..aga parim on see et pooled inimesed kommentaariumis võtavad seda tõsiselt… nad on vist valesti kukkunud… Pane edasi Vello

  138. xxx krompas niiviisi - 30/11/2012 | Püsiv linko

    _Pole väitnudki, et lihtsad toidud ei oleks maitsvad või et Eestimaine sült ja kartul halvad oleks. Vastupidi, väga maitsvate asjadega on tegu, kuid iga inimene peaks ikka arutlema teemadel, milles ta on kompetente kaasa rääkima._

    99% inimestest pole pädevad mitte ühelgi teemal. Sina kaasa arvatud. Ma ise olen restoraninduse köögipoolega piisavalt kokku puutunud ja võin öelda, et jutt on väga hea ja õige.

  139. Yo krompas niiviisi - 30/11/2012 | Püsiv linko

    MC Süldi kvalittethuumor :) Sa ikka arened varsti täitsa riholahilikuks följetonistiks.

  140. Anonymous krompas niiviisi - 30/11/2012 | Püsiv linko

    härra vello peab macis käima ,seal kõik lihtne ja arusaadav….

  141. SV krompas niiviisi - 06/12/2012 | Püsiv linko

    Tra, kui palu lolle siin kommenteerib. Kadakaitaallased :) Linguine, sina oled kõige lollim, mine ime muna, ahv.

  142. õige restoran on sta krompas niiviisi - 09/12/2012 | Püsiv linko

    kuum pitsu sinepiga

  143. õige resto krompas niiviisi - 09/12/2012 | Püsiv linko

    õige restoran on statoil
    Kuum pitsu sinepiga :)

  144. Anonymous krompas niiviisi - 16/12/2012 | Püsiv linko

    Geniaalne! Uskumatu kui palju tarku ja haritud inimesi Eestis elab!Ma tahaks luua klubi nende inimestega, kes ka arvavad, et maitseroheline ON petersell ja tofu sitt! Teisi kohates on mul piinlik, et olen nendega samast rahvusest. Edu Vello!!!Ma naersin nii,et pisarad jooksid.

  145. Haha krompas niiviisi - 18/12/2012 | Püsiv linko

    Mega humoorikas lugemine!

  146. Mati krompas niiviisi - 29/12/2012 | Püsiv linko

    Seljanka – Viinerisupp.

  147. Renx krompas niiviisi - 12/02/2013 | Püsiv linko

    psh mis sa käisid kuskil mustamäe baaris söömas ?

  148. Anonymous krompas niiviisi - 17/02/2013 | Püsiv linko

    Eggs Benedict ehk munad Benedicti moodi

    Toit koosneb ühest poolitatud Inglise muffinist, mille pooltele on pandud peekonit või sinki, pošeeritud (kooreta keedetud) munad ja Hollandi kaste. Roa autorlusele pretendeerivad mitmed Benedicti-nimelised isikud. Esimene neist, Wall Streeti börsimaakler Lemuel Benedict, olevat enne oma surma rääkinud järgmise loo. 1894. aastal oli ta ühel väga pohmellisel hommikul komberdanud Waldorf Hotelli lootuses peavalust lahti saada. Ta tellis võiga Inglise muffini, kooreta keedetud muna, krõbedat peekonit ja Hollandi kastet. Legendaarne Waldorfi ülemkelner Oscar Tschirky olevat valikust aga nii suurde vaimustusse sattunud, et pani selle alalise roana hommikusöögi- ja lõunamenüüsse. Ainult et muffini olevat ta röstsaiaga asendanud.
    Teiseks leiutajaks trügib kommodoor E. C. Benedict, pankuri ja purjetaja abikaasa. Mees suri aastal 1920 pärandades aga retsepti ja selle saamisloo. Kui ta oma prouaga tookordse sajandivahetuse ajal New Yorgis elas, käisid nad igal pühapäeval söömas restoranis Delmonico. Ühel päeval olevat proua Benedict ülemkelnerilt küsinud: “Kas teil pole tõesti midagi uut või veidigi erinevat pakkuda?” Kelner küsinud, et mida proua sooviks. Viimane vastanud, et kooreta keedetud mune Inglise muffinil koos õhukese singiviilu ja Hollandi kastmega. Lisaks veel trühvel kõigele otsa.

    Hollandi kaste

    Kaste võist, sidrunimahlast ja munakollastest, mis on tavaliselt maitsestatud soola, musta pipra või Cayenne’i pipraga. Tegemist on Prantsuse kastmega, mis arvati meenutavat hollandlaste tavapärast kastet. Kohustuslik koostisosa, kui pakutakse mune Benedicti moodi. Sobib ka kalaroogade juurde. Hollandi kaste on tuntud oma keerulise valmistusviisi poolest. Õigelt valmistatuna on tegemist sametiselt pehme ja kreemja kastmega, mis püsib õhuline nagu vahukoor. Teda serveeritakse soojalt, kuid mitte kuumalt. Kui koostisosad pole korralikult segatud – kas siis liiga külmalt või liiga kuumalt – läheb kaste kihiliseks ning järele jääb õline vedelik, milles ujuvad munakollase tardunud osad.
    Esimesed ülestähendused kastme kohta, milles kasutatakse munakollaseid ja võid, ilmuvad 19. sajandil. Erinevad allikad viitavad sellele, et kastet tunti algselt “Isigny kastme” nime all. Isigny oli linnake Normandias, mis oli kuulus oma maitsva ja kvaliteetse või poolest.

    Sandwich ehk võileib

    Sandwich on toit, mis koosneb tavaliselt kahest viilust valgest leivast, nende vahel on üks või mitu kihti liha, köögivilja, juustu või moosi koos juurde sobiva maitseaine või kastmega. Leivaviilud võivad olla paljad, võiga määritud või õliga piserdatud.
    Esimeste võileivataoliste roogade juured ulatuvad iidsete juudi kogukondadeni. Kuulus juudi usuliider ja tark Hillel Vanem, kes elas Jeruusalemmas kuningas Herodese ajal, olevat pannud paasatalle liha koos kibedate ürtidega matzo (leiva) vahele, et süüa seda Paasapühade ajal. Talleliha leiva vahel pidavat juudi rahvale meenutama rasket orjatööd Egiptuses.
    Keskajal kasutati Euroopas suuri leivakääre (trenchers – ingl. k puust kandik või laud) taldrikute asemel. Peale söömist anti rasvast ja kastmetest läbi imbunud leivaviilud koertele, vaestele kerjustele või söödi lihtsalt järgmise söögikorra ajal ära. Neid võib pidada just „lahtiste“ võileibade eelkäijateks.
    Sandwich roa nimena olevat tulnud aga 1762. aastal krahv Sandwichi nimest, kes oli 18. sajandi Inglise aristokraat. Algselt tähendanud see sõna lihtsalt rooga lihaviiludest. Võileib kui selline olevat meeldinud krahvile just seetõttu, et selle söömine ei määrinud sõrmi. Ta võis kaardimängu ajal rahulikult toitu nautida kartmata, et mängukaardid kleepuma hakkaksid. Kuna tegu oli aga tuntud poliitiku ja sõjaväelasega, siis tõenäolisem on see lugu, et sõrmede määrimine oleks seganud tal kirjutuslaua taga tähtsate paberitega töötamast.

    Carpaccio

    Itaaliast pärit roog imeõhukestest toorestest veise-, vasikaliha või tuunikala lõikudest, millele on peale piserdatud oliiviõli, sidrunimahla, maitseaineid, salatilehti ning parmesani juustu viilakaid. Serveeritakse eelroana.
    Selle roa leiutas Veneetsia Harry´s Bari kokk 1950. aastal, kui linnas oli renessansiaegse kunstniku Vittore Carpaccio (1460–1529) näitus. Kunstnik olevat üle kõige armastanud toorest veiseliha kivipuravike ja kirsstomatitega. Kuna ka tema töödes domineerisid veiselihale sarnased punased toonid, siis see roog ka temale pühendati. Roa leiutamisele olevat aga tõuke andnud vürstinna Amalia Nani Mocenigo, baari alaline kunde, kellel arst küpsetatud liha söömise ära olevat keelanud.

    Nizza salat (salad Nicoise – ingl. k)

    Selle salati nimi tuleneb teatud kindlate toorainete kasutamisest, mida Nizza kokad Prantsusmaal serveerivad teiste toitude kõrvale. Selline lisand koosneb tavaliselt küüslaugust, tomatitest, anšoovistest, mustadest oliividest, kapparitest ja sidrunimahlast.
    Kõige kuulsam neist ongi Nizza salati all tuntud lisand, mis koosneb kartulitest, oliividest, rohelistest ubadest ja vinaigrette’ kastmest. Salati õige serveerimise ümber käivad aga vaidlused. Ühtede arvates peaks Nizza salatit serveerima rohelisel salatipadjal. Teiste arvates on aga ainuõige variant, kui aluseks on viilutatud tomatid. Kolmandad ütlevad, et kõik komponendid tuleb lihtsalt kokku segada ja siis serveerida.

    Itaalia kaste

    USA kokkade leiutis, mis Itaalias on tegelikult tundmatu. Tegemist on vinaigrette’ tüüpi kastmega, mis koosneb veest, õlist, äädikast või sidrunimahlast, soolast, piprast, hakitud sibulast ja paprikast. Tihti on lisatud veel suhkrut, erinevaid maitsetaimi nagu küüslauk, oregano, apteegitill ja till. Tavaliselt ostetakse seda juba pudelisse pandult valmis kastmena või siis pakendatud kuiva salatiseguna, millele tuleb juurde lisada vett, õli ja äädikat.
    Itaallased ise maitsetavad tavaliselt oma salateid aga hoopis vahetult enne söömist laua ääres oliiviõli, äädika, soola ja musta pipraga.

    Friikartulid ehk French fries

    Rohkes rasvas küpsetatud kartulid leiutati arvatavasti 18. sajandil Prantsusmaal või Belgias. Kes iganes nad ka leiutas, populaarseks muutusid nad mõlemas riigis väga kiiresti. Eesnime French („prantsuse” – eesti k) panid neile kartulitele ilmselt inglased 19. sajandil. Aga loomulikult on siingi palju teooriaid. Kulinaarselt tähendavad friikartulid seda, et teatud tükelduskujuga kartulid on töödeldud Prantsuse moodi. Mõned väidavad, et french tähendas algselt hoopis ribadeks lõikamist ehk julienne’i. Samas käis see termin tookord hoopis lihakerede töötlemise kohta ja tekkis peale friikartuleid.
    Belglased väidavad, et friikartulid on hoopis nende leiutatud roog, kuid ühtegi fakti pole neilgi ette näidata. Belgia ajaloolane Jo Gerard väidab, et kartuleid friteeriti Meuse orus juba 1680. aastal. Selle piirkonna inimesed sõid palju kala, mida talveks ka külmutati. Kala kõrvale tükeldati kartuleid ja neid praeti rohkes õlis.
    Teine Belgia legend jutustab, et nimi French fries tekkis friikartulitele Esimese Maailmasõja ajal, kui Briti ja Ameerika sõdurid Belgiasse jõudsid. Nimelt oli Belgia armee ametlik keel tookord prantsuse keel ja seetõttu liitlasvägede sõdurid kartuleid nii kutsuma hakkasidki. Tegelikult olid friikartulid aga olemas muidugi ammugi enne Esimest Maailmasõda.
    USA president Thomas Jefferson olevat olnud suur Prantsuse roogade austaja. Tema ühes käsikirjas on aastal 1801 kirjutatud retsept “Potatoes deep-fried while raw, in small slices” ehk siis tooreste kartulilõikude friteerimine. Retsepti autor on presidendi prantslasest kokk Honoré Julien. Neil kaugetel aastatel ja kuni Waterloo lahinguni 1815. aastal kuulus Belgia Prantsusmaale ning tolle maalapi retseptid on Ameerika kokaraamatutes kõik Prantsuse roogade all. Selge on ka see, et üheski teises keeles peale inglise keele ei kutsuta friikartuleid Prantsuse kartuliteks.
    Hispaanias väidetakse aga hoopiski, et just nemad leiutasid friikartulid esimestena. Väike loogika on siin küll, sest just Hispaaniasse saabusid Uuest Maailmast kartulid esimesena. Friteerimine on Vahemere köögis päris tavaline meetod küll. Jäljed viivad Galiciasse, kus sellised kartulid olid tihti kalaroogade lisandiks. Sealt olevat nad levinud edasi ka Belgiasse, mis oli siis Hispaania riigi osa.
    Inglased tahavad samuti osa aust endale saada. Esimene friikartul (chip) olevat müüdud 1870. aastal Šotimaal Dundees Belgia immigrandi Edward De Gernieri poolt linnakese juurikaturul.
    Tõsiselt ülemaailmseks muutusid friikartulid aga USA kiirtoidukettide McDonaldsi ja Burger Kingi abiga. Selle tegi võimalikuks omakorda külmutatud friikartulite leiutamine ja nende laialdase müügi algus 1950. aastal. Edasine on juba teada…

    Pasta Bolognese

    Bologna kaste (Ragù alla bolognese – it. k, sauce bolognaise – pr. k) on lihapõhine kaste pastale, mis on pärit Itaaliast Bolognast. Tihti arvatakse, et tegu on tomatikastmega, kuid tegelikult on selles väga vähe tomateid, vahest ainult paar supilusikatäit tomatipastat. Bologna kohalikud serveerivad seda kastet värskelt valmistatud tagliatelle’ga (tagliatelle alla bolognese). Vähem traditsiooniline on kuulsa kastme kasutamine koos rigaton’iga või lasanje ja cannelloni’de täidisena.
    Retsepte on mitmeid ja need erinevad üksteisest suuresti. Alates väga pikka aega nõudvast ragù alla bolognese valmistamisest kuni lühikest aega nõudva sugo di carne’ni (lihakaste – eesti k). Tooraineteks peavad aga alati olema veise hakkliha, Itaalia peekon (pancetta), sibulad, porgandid, seller, tomatipasta, lihapuljong, valge vein ja piim.
    Spagetthi Bolognese on populaarne toit laste seas väljaspool Itaaliat, eriti Rootsis ja Taanis, aga ka Inglismaal ja USA-s.

    Béchameli kaste

    Üks neljast põhikastmest Prantsuse gastronoomias. Nii-öelda „valge emakaste” ehk meres, millel põhinevad kõik teised kastmed. Algselt valmistati seda kastet aeglaselt keevasse kooritud piima veisepuljongit ja maitseaineid lisades, mis seejärel kurnati ja siis lisati maitse rikastamiseks ka koort. Selle nime all ilmus kastme retsept esmakordselt 1651. aasta raamatus „Le Cuisinier François”. See raamat, mis pani aluse Prantsuse kokakunstile, ilmus 75 aasta jooksul üha uutes trükkides! Kaste aga nimetati Louis de Béchameili, Nointeli markii (1630–1703) auks. Tegemist oli tolleaegse rahastaja ja Bretagne’i kuningriigi intendandiga, kuid kastme leiutamisega tal iseenesest pistmist ei olnud.
    Tõenäoliselt on taolise kastme tekkimise põhjuseks see, et 17. sajandi koduperenaistel polnud külmkappe ning nad pidid piima kohe ära kasutama. Seejuures segati piima ikka veega, et seda rohkem jätkuks, sest ainult rikastel oli võimalus puhtast piimast kastmeid valmistada.
    Itaallastele meeldib aga see legend, et kastme viis Prantsusmaale Catherine de Medici (1519–1589) itaallasest kokk, kui naisest Prantsusmaa kuninganna sai. Paljud road ja toiduvalmistamise viisid jõudsid Prantsusmaale just tänu kuninglikule abielule, kui Catherine abiellus tulevase Henri II-ga.

    Böfstroganov

    (Bœuf à la Stroganov – pr. k, Beef Stroganov – ingl. k)
    Toit veisefilee ribadest koos seente, sibula ja hapukoorega. Serveeritakse kartulite, riisi või pastaga. Tihti esinevad retseptides ka tomatipasta, sinep ja herned.
    Böfstroganovi taoline roog on algselt pärit keskaegselt Venemaalt, kuigi roa autorluse kohta liigub mitmeid legende. Suure tõenäosusega oli tegu lihtrahva toiduga, kui külmunud liha lõigati väikesteks tükkideks ja hautati siis kastmes pehmeks. Tuntum legend räägib sellest, kuidas Stroganovide vürstiperekonna kokk oma hambutule isandale selle suurepärase liharoa leiutas. Kas tegu oli Aleksander Grigorjevitši või tema poja Paveli kokaga, pole legendis täpsustatud. Kahtluse all on nad mõlemad.
    Peterburis tegutsenud välismaised kokad asutasid oma klubi, mis kogunes kord kuus. Iga kokk pidi järjekorras oma pererahva roogi esitlema. Nii jõudiski avalikkuse ette böfstroganov. Stroganovid olid Peterburgis väga mõjukad inimesed ning nende palees Nevski prospektil asub tänapäeval osa Vene Riiklikust Muuseumist. Perekonna järeltulijad emigreerusid revolutsiooni ajal läände. 1992. aastal moodustasid nad New Yorgis Stroganoffide Fondi (The Stroganoff Foundation), mis tegeleb perekonna päranduse restaureerimise ja konserveerimisega Venemaal.

    Kiievi kotlet

    Tegu on ilma kondita vasardatud kana- või faasanifileega, mis on keeratud ümber mageda külma võikangi, paneeritud riivsaias ja friteeritud rohkes rasvas. Ukrainas pakutakse selle roa juurde traditsiooniliselt värskeid herneid ja friteeritud kartuliribasid (julienne). Aga tegu pole üldse Ukraina roaga, kuigi nimetuses kasutatav pealinna nimi sellele viidata võiks. Kiievi kotleti valmistas esmakordselt hoopis prantslane Nicolas François Appert (1749–1841), kes oli õllepruulija, kondiiter, aga ennekõike siiski hapendaja-marineerija ja kokk, kes leiutas toiduainete konserveerimise põhialused. Tsaarinna Jelizaveta Petrovna (1741–1762) eelistas Prantsuse roogi ja moodi ning 18. sajandi lõpupoole oli paljudes Vene rikastes perekondades prantslasest või siis vähemasti Prantsusmaal õppinud kokk. Just seetõttu olid Prantsuse road Venemaal nii moes.
    Vene kokaraamatutes esines küll sarnane roog “côtelettes de volaille” (linnulihast kotlet), aga mitte Kiievi kotleti nime all. Üldiselt arvatakse, et varajased New Yorgi restoranid, kes üritasid Vene emigrantidele meele järele olla, andsid roale Kiievi nime. Nimi jõudis sealt ringiga Euroopasse tagasi ning seda kasutati üsna laialdaselt. Peale Teist Maailmasõda muutus Kiievi kotlet Nõukogude restoranide kohustuslikuks osaks.

    Pekingi part

    Õigem oleks isegi öelda Peijingi küpsetatud part. Tegemist on traditsioonilise Kirde-Hiina roaga. Pealinna nimi Peijing on pärit enne nimede inglise keelde ümber seadmist.
    Pekingi parti hinnatakse just tema krõbeda ja maitsva naha pärast. Parti serveeritakse lootuselehest pannkookidel koos hakitud Hiina rohelise sibula ja magusa nuudlikastmega nii, et enamus portsjonist moodustab nahk ning liha on vaid väike kogus. Enamikus Hiina restoranides pakutakse sellest pardist kahte erinevat rooga – üks müüakse Pekingi pardi nime all (nahk koos õhukese rasva ja liharibaga) ja teine lihtsalt pardiliha roana. Viimasel juhul friteeritakse pardiliha tihti veel üle. Pardi ülejäänud tükid (skelett ja vähemväärtuslikud lihatükid) läheb supi keetmiseks.
    Pekingi pardi ajalugu ulatub Yuani dünastia aegadesse (1206–1368). 15. sajandi alguseks oli sellest roast saanud aga Ming dünastia loonud perekonna meelisroog.
    Pekingi pardi valmistamiseks on vajalik lind, millel on pea veel otsas. Kõigepealt eraldatakse nahk liha küljest. Seejuures ei tohi nahka mingil moel vigastada. Vanasti tegi seda suure kopsumahuga inimene, puhudes kõrre abil naha kere küljest lahti. Seejärel pestakse nahka kuuma veega, et seda rasvavabamaks muuta ja pintseldatakse molasses’ega üle, kuni nahk muutub tumeda värvi ja kuumtöötlemisel hakkab lõhnama karamelli järele. Seejärel kuivatatakse parti pool päeva ning riputatakse kaelapidi suurde kuuma ahju, kus ta küpseb tunnike või veidi kauem. Rasv tilgub sel ajal välja, jättes naha krõbedaks. Kuna vajalik on suur ahi, siis tavaliselt sellist rooga kodudes ei tehta, vaid süüakse restoranides või ostetakse poodidest kaasa.
    Põhja-Hiinas kasvatatakse Pekingi pardi valmistamiseks isegi spetsiaalset parditõugu. Parte hoitakse individuaalsetes puurides ning toidetakse sunniviisiliselt. Seda selleks, et nad oleks rasvased ning lihased oleksid liikumatusest pehmed.
    Kui kasutada teisi parte, siis pole tulemus sugugi sama. Tihti leiavad inimesed, et neile Pekingi part ei maitse, sest see on nii rasvane. Aga spetsiaalselt selleks otstarbeks kasvatatud pardi puhul on maitse ja rasvakihi paksus hoopis teised. Ja just seetõttu on õige Pekingi part üpriski kallis delikatess.

    Tournedos Rossini

    Kuulsa Itaalia helilooja Giaccomo Rossini (1792–1868) auks loodi palju erinevaid toite. Olgu siis tegemist munade, kana, supi, salati, cannellonide, lesta, risoto, pannkookide või faasaniga, kui nimetada vaid mõnesid. Ta oli tuntud kui gurmaan ning tema sõpruskonda kuulusid sellised kuulsad kokad nagu Câreme ja Escoffier. Viimast loetaksegi selle roa autoriks, kuigi kurjad keeled räägivad, et ta vehkinud roa Câreme’i pealt maha…
    Tournedos on prantsusekeelne väljend veisefilee keskmise osa kohta. Helilooja nimeliseks teeb roa aga see, et portsjonile lisatakse tükike hanemaksa. Veisefilee tükk pruunistatakse ja küpsetatakse soovitud astmeni. Serveerimisel lisatakse foie gras.

    Chateaubriand

    Veise sisefilee keskmine osa, mis lõigatakse tavaliselt kahe portsjoni suurune. Tükk keeratakse peekonisse või rasvaribasse ja küpsetatakse. Rasv annab talle mahlasust. Seda rooga ei küpsetata kunagi täiesti küpseks (well done), vaid jäetakse alati poolküpseks (medium-rare) ja serveeritakse koos kastmega.
    Nime on ta saanud vikont François-René de Châteaubriandi (1768–1848) järgi ning autoriks on tema kokk Montmireil. Vikont oli Prantsuse kirjanik ja diplomaat, kes teenis Napoleoni kui saadik ja oli kuningas Louis XVIII ajal kaks aastat riigisekretäriks. Vikonti eluajal lõigati see lihatükk tavaliselt hoopis välisfileest, mis pole nii pehme ja mahlane kui sisefilee. Kaste selle juurde valmistati kokku keedetud valgest veinist, šalottsibulatest, demi-glace’ist (veise- ja vasikaliha puljongite kokkukeetmisel saadav pruun kaste), mis segati või, estragoni ja sidrunimahlaga.

    Beef Wellington ehk veisefilee Wellingtoni moodi

    Tournedos Rossini ja chateaubriand’i mugandus. Tegemist jälle veisefilee keskmise osaga, millele käib peale foie gras ja võis praetud hakitud seente-trühvlite-sibulate mass. Kõik see omakorda keeratakse lehttaignasse ja küpsetatakse ahjus. Nime on see roog saanud Arthur Wellesley, esimese Wellingtoni hertsogi järgi. Viimane olevat rooga eriti armastanud ja nautinud seda alati koos madeiraga. Tegelikkuses pole aga ühtegi kindlat fakti, et see ka tõele vastaks ning tõenäolisem on pigem see, et kokk tahtis lihtsalt oma peremehele meele järgi olla.
    Tänapäeval nimetatakse tihti kõiki neid liharoogi, mis taignaga kaetud, wellingtonideks. Eriti tuntud on vorsti-wellington ja lõhe-wellington.

    Peach Melba ehk virsikud Melba moodi

    Tegemist on klassikalise Prantsuse desserdiga, mis leiutati Londonis, et austada Austraalia näitlejannat. Magusroog koosneb virsikutest, vaarikakastmest ja vaniljejäätisest.
    Magusroog loodi aastal 1892 või 1893 kuulsa koka August Escoffieri poolt Londoni Savoy Hotellis. Escoffier oli kuulnud kuulsa Austraalia ooperiprimadonna Nelli Melba (Helen Porter Mitchell) esinemist Govent Gardenis ja sellest inspireerituna lõi talle pühendatud magustoidu. Kuluaarides sosistati, et primadonna jumaldavat jäätist, kuid ei julgevat seda tihti süüa, sest kartis oma hääle kaotada.
    Escoffier lõi kastme, kasutades vaarikaid, punase sõstra marmelaadi, suhkrut ja maisitärklist. Jäätis selles magustoidus pole kõrvetavalt külm, vaid juba pehme ning seega pole ohtu häälepaeltele. Esmakordselt serveeriti Peach Melba’t õhtusöögil, mille matrooniks oli Nelli Melba. Escoffier serveeris magustoitu luigekujulisel jääskulptuuril, mis omakorda oli inspireeritud Wagneri ooperist “Lohengrin”… Ja klassika oligi sündinud!

    Melba toast ehk Melba röstsai

    Pühendatud jällegi Nelli Melbale. Pärit on Melba röstsai aastast 1897, kui lauljanna olevat olnud väga haige ning röstsaiast sai tema dieedi lahutamatu osa. Tegemist on röstsaiaga, mida tihti serveeritakse juustuga suppide ja salatite kõrvale. Röstsai viilutatakse kohe peale rösterist väljumist veelkord pooleks. Need kaks õhukest viilu röstitakse omakorda uuesti.

    Margarita kokteil

    Tequila, laimi ja apelsinilikööriga kokteil. Saamisloo kohta on, nagu ikka, mitmeid versioone. Populaarseimad seovad kokteili kuulsa Hollywoodi näitlejanna ja 40-ndate aastate seksisümboli Rita Haywortiga (1918–1987). Tema õige nimi oli Margarita Carmen Cansino. Keegi härra Gutierrez väidab, et lõi kokteili 1940. aastal Tijuanas Mehhikos just näitlejanna jaoks.
    Teine lugu väidab, et kokteil on pärit varasemast ajast, kui näitlejanna veel Tijuana ööklubides Margarita nimelise tantsijannana esines. Aga on teisigi, kes väidetavalt mõne Margarita nimelise naise auks olevat kokteili leiutanud. Mine võta siis kinni, kellel just õigus on, kuid kokteil oli enne Teist Maailmasõda USA keeluseaduse aegu üsnagi populaarne.

    Tosca kook

    Koosneb vaniljega maitsestatud biskviidist ning on kaetud võist, suhkrust, piimast, vanillisuhkrust, jahust ja röstimata mandlitest valmistatud maitsva seguga. Nime on saanud Giacomo Puccini ooperi “Tosca” järgi. Tõenäoliselt leiutatud Itaalias ooperi väljatuleku aegu aastal 1900 või siis Pariisis 1887. aastal Victorien Sardou originaalnäidendi etendumise aegadel, kui Tosca osa mängis kuulus punapäine näitlejatar Sarah Bernhardt. Tosca osa on nimelt just temale kirjutatud.

    Napoleoni kook

    Mille-feuille (tuhat lehte – pr. k) Napoleon on kihiline keedutaigna kook vaniljekreemi või vahukoore ja keedisega. Tavaliselt kaetakse kook glasuuriga. Prantsusmaal kasutatakse selle koogi täidiseks ka mandlikreemi. Nime ei ole kook saanud Prantsusmaa imperaator Napoleoni I järgi nagu üldiselt arvata võiks. See tuleneb hoopis prantsusekeelsest sõnast napolitain, mis tähendab Itaalia linna Napolit.

    Aleksandri kook

    Alexander Torte (saksa k) koosneb liivatainast ja vaarikamoosist. Ühe allika järgi on tegemist Läti desserdiga. Nime on see kook saanud tõenäoliselt gurmaanist tsaari Aleksander I auks. Ka selle aja kuulsaim kokk Antonin Carême töötas mingi aja Alexandri õukonnas. Soomlased aga väidavad, et koogi leiutas Helsingis hoopis üks Šveitsi kondiiter aastal 1818, kui oli oodata tsaari visiiti.

    Pralinee

    Pralineed kuuluvad kompvekkide perekonda ja neid valmistatakse pähklitest ning suhkrusiirupist. Algselt leiutati pralineed Prantsusmaal ja need olid suhkruga karamellistatud mandlid. Viimased loodi vastukaaluks nougat-tüüpi kommidele, milles karamell paljusid pähkleid katab. Kui sellised karamelliga kaetud pähklid peeneks purustada, saadakse pralin või praline (pr. k) ja neid kasutatakse paljudes kondiitritoodetes. Pralinee (algselt hääldati „prasline”) olevat oma nime saanud Prantsuse sõjaväelase ja diplomaadi marssal du Plessis-Praslini (1598–1675) järgi, kelle kokk sellised kommid valmistas. Kokk Clement Lassagne olevat peale pensionile minekut asutanud väikese kondiitriäri Maison de la Praline, mis tegutseb 110 km kaugusel Pariisist, Montargis, siiani.
    Tegelikult olevat pralineede nimi pärit 18. sajandist, kuid nagu paljudel muudelgi juhtudel, ei viita marssalile ega tema kokale miski.

    Caesari salat

    Salatite kuningas… Koosneb rohelisest salatist, millele on piserdatud sidrunimahlast, oliiviõlist, värskelt pressitud küüslaugust, sinepist, mustast piprast ja Worchestershire’i kastmest salatikaste. Serveerimisel lisatakse röstitud saiakuubikud, riivitud Parmesan ja keedetud muna sektorid. Soovi korral võib serveerida ka toore munaga. Salat valmistatakse sööjate silme all ning serveeritakse kohe. Arvamus, et oma nime on salat saanud Rooma imperaator Caesari järgi, ei vasta tõele. Caesari salat leiutati 1924. aastal kokk Caesar Cardini poolt, kes oli Tijuanas Mehhikos asuva Itaalia restorani omanik ja kokk. USA-s oli kuiv seadus ning paljud sõitsid üle piiri Mehhikosse lõbutsema. Nii juhtus ka 4. juulil, kui tähistati Iseseisvuspäeva. Rahvast oli restoranis nii palju, et see söödi toiduainetest tühjaks. Nii ei jäänudki muud üle, kui olemasolevat kasutades veel midagi kokku keerata ja näljastele ette anda. Et lihtsast salatist toit vähegi efektsem oleks, valmistas kokk salatit suurejooneliste liigutustega saalis, otse klientide silma all. Hotell Caesar Tijuanas töötab siiani, kuigi seal pole enam restorani. Alles on veel baar ja grill. Aga rahvas sõidab sinna ikka kokku, et nautida laua ääres valmistatavat ensalada Caesar’i.

    Waldorfi salat

    Koosneb tükeldatud toorest õunast, Kreeka pähklitest, varssellerist ja majoneesist. Traditsiooniliselt serveeritakse Waldorfi salat rohelisel salatilehel. Üheks salati leiutajaks loetakse New Yorgi Waldorf-Astoria hotelli maitre d´hôtel (sõna-sõnalt “saali omanik” ehk ülemkelner), kes selle 1896. aastal esmakordselt kokku olevat seganud. Teise jutu järgi leiutati salat firma Waldorf Lunch System poolt 1920-ndatel aastatel oma lõunasöögi tarbeks. Samast ajast sai õun ka firma sümboliks.

    Kreeka salat

    (χωριάτικη σαλάτα – kr. k horiatiki, Greek salad – ingl. k)
    Tõlkes tähendab see “külasalatit”. Tegemist on kreekapäraselt valmistatud värske salatiga, mida pakutakse traditsiooniliselt pearoa kõrvale. Koosneb viilutatud tomatist, kurgist, paprikast ja sibulast, mis on maitsestatud soola, musta pipra ja oreganoga (pune). Salat piserdatakse üle oliiviõliga ja serveerimisel lisatakse feta juustu kuubikud, kapparid ning oliivid.

    Pizza Margherita

    Legendi järgi valmistas üks Napoli kokk uue toote, et tähistada kuninganna Margherita külaskäiku Napolisse 1889. aastal. Kuninganna Margherita (1851–1926) oli esimene Itaalia monarh peale Itaalia vallutamist Napoleoni poolt. Kokk valmistas pitsa Itaalia uue trikoloori värvides: punane, valge ja roheline. Punane oli tomatikaste, valge mozzarella ja roheline oli basiilik. Ja nii sündiski kõikide pitsade etalon Pizza Margherita.

    Crêpe Suzette

    Tüüpiline Prantsuse ja Belgia magustoit. Tegemist on õhukeste pannkookide ehk crêpe’dega, milledele valatakse peale kuum kaste karamellistatud suhkrust, apelsinimahlast ja riivitud koorest ning liköörist Grand Marnier. Viimane süüdatakse tavaliselt ka põlema.
    Üks jutt räägib, et roog leiutati kogemata 14aastase kelneriõpilase Henri Carpentieri poolt aastal 1895 Maitre at Monte Carlos Café de Paris. Ta olevat valmistanud desserti Walesi printsile (tulevane kuningas Edward VII) ja tema kaaslannale, kelle nimi oli Suzette. Henri Carpentier on oma memuaarides “õnnetust” üsna täpselt kirjeldanud. Nimelt olevat ta pannkoogid kogemata gaasipõletile liiga ligidale tõstnud ning need olevat süttinud. Prints oma sõpradega aga ootas ning uut portsjonit polevat enam aega valmistada. Maitsnud siis sõrmega kastet – see olnud parim, mida seni valmistada oli õnnestunud! Prints söönud ära pannkoogid ja lusikaga veel viimasegi kui tilga kastmest oma taldrikul. Siis küsis Walesi prints roa nime ja Henri olevat selle koheselt Crêpes Princesse’ks nimetanud. Prints olevat olnud meelitatud, kuid Suzette olevat püsti tõusnud ja printsile demonstratiivselt kummarduse teinud. Siis palunudki tulevane kuningas pannkookidele Crêpes Suzette nimeks panna.

    Tarte Tatin

    Tegemist on tagurpidi õunakoogiga, milles õunad on enne koogi küpsetamist või ja suhkruga karamellistatud. Legend räägib, et kook leiutati järjekordse „õnnetuse” tagajärjel Hotel Tatinis, Lamotte-Beuveronis Prantsusmaal 1889. aastal. Hotelli pidasid kaks õde Stephanie ja Caroline Tatin. Stephanie tegi enamuse köögitöödest ning oli ühel päeval pisut üle töötanud. Ta hakkas valmistama tavalist õunakooki, kuid unustas õunatükid või ja suhkruga küpsema. Tundes kõrbelõhna ja püüdes kooki päästa, valas ta taigna otse pannile õunatükkide peale ja pani siis koos panniga ahju. Koogi valmides keeras ta selle pannilt taldrikule ja serveeris hotelli külalistele. Viimastele olevat selline dessert aga väga maitsenud.
    Teine legend on kirjas Tarte Tatin’i kodulehel ning seal öeldakse, et Stephanie pani koogi kogemata tagurpidi ahju. Vaatamata sellele serveeris ta külalistele kooki ahjusoojalt ning klassika oligi sündinud. Sellest tuli hotelli tunnusroog. Ja kui rooga juhtus maitsma tuntud Pariisi restoraniomanik Louis Vaudable, pani ta selle ka oma restorani Maxim menüüsse.

  149. Anonymous krompas niiviisi - 04/04/2013 | Püsiv linko

    vabandust väga, kuid kotlet on ühe t’ga !!!!

  150. Sven krompas niiviisi - 05/04/2013 | Püsiv linko

    Kui sa tõesti ei tea, et pasta ongi maakeeli makaron siis mine arene ennem kuskil kui mõne mõttetera välja lennutad. Ma muidugi nõustun, et kallites söögikohtades saad mingi hirmsa raha eest mingeid kuradi saepurust tehtud säästu viinereid.

  151. Tark krompas niiviisi - 19/05/2013 | Püsiv linko

    Krdi debiilikud kes siin kommenteerivad ja naljast aru ei saa . Tondi kari !

  152. Anonymous krompas niiviisi - 23/05/2013 | Püsiv linko

    kle arene veits.

  153. girjavika krompas niiviisi - 24/05/2013 | Püsiv linko

    Väka naljagas ardikel. Ainuld kirjavikasit on gole palju:)

  154. mu krompas niiviisi - 28/05/2013 | Püsiv linko

    kui sa ei tea osadest asjadest midagi siis ei tasu ka tõlkima hakata ja kui sa maitsetaimi ei tunne ei tasu ka midagi õelda

  155. vanakubjas krompas niiviisi - 30/05/2013 | Püsiv linko

    Ma loen ja ahastus tuleb peale kui vaimuvaene on keskmine eestlane! Sellise humoorika kirjatüki peale peaks südamest ja lõbusalt naerma, mitte irisema, sõimama või targutama.

  156. vanakubjas krompas niiviisi - 30/05/2013 | Püsiv linko

    Lugesin nüüd lähemalt ühe anonüümse kommentaatori retseptidelaviini… andke andeks, võib-olla kõlbab see kulinaariaajaloo materjaliks, kuid mitte retsiptide õpetusena. Chateaubriandi ei keerata ei peekonisse ega rasvaribasse, nii praetakse hoopis tournedosi. Praadida tuleb ainult ja ainult võiga, lõpus flambeeritakse konjakiga mis annab chateaubriandile väga hõrgu nüansi. Veidraid apse on veel – nt. mis asi on nuudlikaste pekingi pardi juurde? Kasutatakse ploomikastet, nii heledat kui tumedat, kuid mina soovitan kindlalt viimast. Böfstroogonovi sisse ei käi ilmtingimata hapukoor ja seened, seda tehakse ka rõõsa koore (minu teada see ongi algne variant) ja ilma seenteta, sibul seevastu on kohustuslik. Sellist jama on seal retseptides üsna palju.

  157. Tiit krompas niiviisi - 30/05/2013 | Püsiv linko

    Minul oli gurmee- elamus veiselihaga. Sellega saab mitu korda vaeva näha.
    Käisin kevadel Mustamäel ühe okkalise looma nime kandvas pubis söömas. Teenindus oli hea ja koka pakutud grillitud veiseliha liistakas olematus veinikastmes jättis samuti unustamatu mulje. See õhuke tugev moodustis oleks olnud tänuväärne toormaterjal kirsatööstusele. Kuna ma ise sellest 7.50 € maksvast saapatallast jagu ei saanud, siis võtsin selle oma koera jaoks koju kaasa. Meie 2- aastane jahikoer võitles vapralt, aga 10 minuti pärast pidi temagi alla vanduma.
    Imetlen jätkuvalt koka kutsemeisterlikkust, kes suutis valmistada eseme, millega ta ise vaeva nägi, samuti mina ja ka koer, kes sellest jagu ei saanud. Hommikuks oli koer eelnimetatud meistriteose omal initsiatiivil prügikonteineri kõrvale viinud ja nii ma edastasin selle jätkuvaks töötlemiseks Ragn- Sellsile- ehk on nende pressid ja purustajad võimsamad…

  158. oehhh krompas niiviisi - 30/05/2013 | Püsiv linko

    no kui loll peab see inimeseloom olema kes seda teksti huumoriga ei võta!!!??? Vaadates kommentaare – piinlik on :)!

  159. Sepa krompas niiviisi - 30/05/2013 | Püsiv linko

    Jobanõi stoss inimesed ei saa naljast aru ja hakkavad targutama,et teised on idioodid…tean siukseid inimesi,kõige suuremad debiilikud :D :D

  160. Anonymous krompas niiviisi - 30/05/2013 | Püsiv linko

    Nii hea lugu, naera ribadeks:D kallid kaasmaalased, kohe paha on vaadata mondade inimeste rumalaid kommentaare, tundub, et naljasoon on inimestel umbes:D autorile paar vigade parandust siiski : cous cous/ pasta, fricassee/ void lahterdada kas salati voi peterselli alla Ja mousse/ tarretis parim oli ikka tofu/ sitt : D

  161. vanakubjas krompas niiviisi - 31/05/2013 | Püsiv linko

    Tofu n.ö. tõlge oli tõesti parim… kusjuures teatud variantides, mida ma kahjuks ka proovinud olen, on see tõele üsna lähedal.

  162. Karlos krompas niiviisi - 15/06/2013 | Püsiv linko

    Hahahaha – kõik , kes arvavad, et tegu on tõsise tekstiga ja autor oli tõepoolest mures – teist on küll kahju, et naljast ega sarkasmist aru ei saa

POSTEERI KROMMENTAAR

Kui sa paned oma emaili siia, siis võime me sellega igast vigurit teha