Filmitutvustus – AVATAR

Tänu asjaolude imepärasele kokkusattumisele juhtus vello42 külastama viimase aja cool’imat filmi nimega AVATAR. Kuna film on ülipopulaarne, siis toomegi siinkohal odava populaarsuse huvides ära filmi lühiülevaate.

Filmi tegevus leiab aset aastal 2012 ühes Tallinna-lähedases vallas. OÜ Eriti Ekslusiivne Kivikärakas on avastanud, et mainitud vallal on suur potenstiaal ridalelamute turul ning seetõttu on nad teinud piirkonnale efektiivse detailplaneeringu ning asunud seda ka aktiivselt ellu viima. Kahjuks on neil tekkinud maavaidlus kohalike elanikega, kellest enamuse moodustab  ökohipide kommuun. Nood elavad oma kaigastest ehitatud hurtsikutes, kannavad omakasvatatud nõgestest punutud pepuvahe-trussikuid, suhtlevad omaleiutatud keeles ning on tänu igasugu kahtlase loodusliku pasa sissekühveldamise tõttu  lillakakstõmbunud. Ka kohalik vallavalitsus on arendustegevuse vastu, sest ökohipide kommuun valla ainuke turismiobjekt.

Nood hipid on elanud antud territooriumil juba viimasest maareformist alates ning kuigi nad ei suuda oma omandiõigust dokumeneeritult tõestada, on nad võtnud endale pähe, et see mee kuulub õiguslikult neile. OÜ Eriti Ekslusiivne Kivikärakas on omaltpoolt proovinud asjale lahendust leida, kuid kahjuks ignoreerivad ökohipid neid täielikult. Veelenam, nood saboteerivad arnendusfirmat ning lõhuvad pahatahtlikult nende buldoosereid ning välikemmerguid. Et edasisi kahjusid ära hoida on OÜ juhatus pöördunud kohaliku kaitseliidu poole ning palganud sealt endale turvamehed, kelle pealikuks on Rambo.

OÜ saadab kohapeale ka pedagoogilise ülikooli sotsiaal-teadurid eesotsas dr. Augustiinaga (endise nimega Sigourney Weaver), kes tänu oma eelnevatele kogemustele (vt. dokfilme Alien 1, 2,3, 4, 5 jne.)  juba kogenud tulnukalemb, et nende kaudu ökohipidega mõistuslik kontakti luua. Selleks ehitavad nad hipisid meenutavad vineerist maneekeenid, mis on raadio teel juhitavate mudelautode peale liimitud. Hipid võtavad uued asukad veidi arglikult vastu, sest nood on pidevalt külili ning urisevad koledasti.

Mingi moment saabub kohale merejalaväelane Vambola, kes Koreas koos Forest Gumpiga võitles, seal jalad kaotas ning seega lihtsalt mereväelaseks sai. Kuna Forest sai osa ühes teises filmis, siis polnud Vambolal midagi teha ning nii ta tuligi seiklema. Alguses pidi temast saama samuti turvamees, kuid kuna tal oli automudelismis meistrijärk, siis võtab dr. Augustiina ta oma teadurite gruppi.

Kahjuks lööb boheemlaslike teadurite seltsis Vambola hipiloomus kohe välja (tema vend oli ju kunagi 2 aastat kultuurikolledžis käinud ja isegi pärimusmuusikafestivalidest osa võtnud, ju see siis geenides ikka on). Veidi aega  on ta korralik, kuid siis järgnevad juba arusaamatud seiklused öistes metsades, homöopaatilised droogid ning siis juba kaitsmata vahekorrad ühe kohaliku hipiaktivisti Olgaga, kes oli jurist ühes logistikafirmas, kuid  kes siis sattus mahetoodete kütkesse.

Kuni reaalsuse kaotanud Olga vineermehege ratsutab ning Vambola seda veebikaamera kaudu naudib, läheb aga ökohipide ning OÜ Eriti Ekslusiivne Kivikärakas konflikt järjest tõsisemaks ning päädib lausa vägivallaga. Kaitseliitlased, eesotsas Ramboga ei suuda enam taluda ökohipide arusaamatuid nõudmisi ning et nood buldoosereid värskete hernestega tulistavad (need jätavad koledad jäljed vastliisitud rasketehnikale) ning lükkavad nende naturaalkompostist voolitud käimla külili. Samuti rikuvad kaitseliitlased teadurite vineerkamuflaaži, mille tulemusena nende olemus paljastatakse. Ökohipid taganevad vallamajja ning aheldavad end selle külge.

Vambola, kellest on saanud virtuaalseksi sõltlane, üritab korstna kaudu vallamajja tungida, kuid hipid ei lase end seekord tillist tõmmata. Suures kiimahoos Vambola võtab kasutusele radikaalsed meetmed. Et tõestada oma tunnete siirust ning sidet hipidega, muretseb ta endale Volkswageni hipibussi, mis töötab tammetõrude fotosünteesil saadud energia ning tomatitaimede abil.
Vahepeal on aga OÜ Eriti Ekslusiivne Kivikärakas konsulteerinud juristidega ning leidnud väljapääsu. Vallamaja õuele tuuakse akustiline kitarr, bongod, veidi juustu, veini ja viinamarju ning nii meelitatakse ökohipid välja. Kuni nood seal ringis vendade Urbide vihmapiisa lugu laulavad, lükatakse vallamaja lihtsalt sodiks. Hipid saavad koletust kavalustest aru ning taanduvad häbelikult kõrvaolevasse mahetoodete poodi.
Kui nad seal vaikselt soiguvad ning kaeraküpsiseid järavad, lendab poe ette Vambola oma ökomobiiliga. Ökohipid hämmastuvad ning saavad aru, et Vambola on nüüd nendega ning asuvad pealetungile. Röökides jooksevad nad poest välja buldooserite poole, viskavad tuuleklaasile naturaalseid kohupiimavärve, panevad kaitseliitlaste riietesse putukaid ja vihmausse ning blokeerivad arendajate vagunelamute sissepääsud omatehtud savikeraamikaga. Kuid ega ka hipid pääse kaotusteta. Dr. Augustiina jookseb rünnakul vastu puud ning saab pinnu reide. Vambola tiirutab oma ökosedaaniga võitlejate vahel ning laseb autoraadiost vendade Juhansonide laule. Kaitseliitlaste pealik Rambo, tuline diskomuusika austaja, ei suuda seda taluda ning saab infarkti.
Ka teised OÜ Eriti Ekslusiivne Kivikärakas töötajad ei suuda sellisele terrorile pikalt vastu panna ning nad annavad alla. Hipid on õnnest joobnud, ehitavad endale kiiresti kuuseoksadest vigvami ning tähistavad eepilist võitu seitsmepäevase kooslaulmise ning karaski-küpsetamisega. Olga pakub Vambolale eksootilist sisalikumahla, mille tulemusena tollele uued jalad kasvavad. Kuna ka Vambola jume on hakanud kergelt lillaks muutuma, siis pole ka vineerkamuflaaž enam vajalik. Julgelt astub ta Olga juurde ning …

Vambolast saab ökohipi!

OÜ Eriti Ekslusiivne Kivikärakas tõmbab arendustegevuse välja ning sukeldub hoopis internetiärisse. Aga sellest juba järgmises filmitutvustuses: Surrogates