vello42‘e toimetusel on meeletult hea ning mõnus meel teavitada, et munadepühad on seks korraks ümber saanud. Mitte küll õnnelikult ning kaotusteta, sest me kannatasime massiivsete eel -ning järeltüsistuste all. Seda siis nii vaimses, füüsilises, finantsilises kui ka romantilises plaanis, regionaalpoliitilisesest perspektiivist rääkimata. Kuid momendiks on need verejooksud vaibunud, haavad kattunud koreda kärnaga ning peale kasiinoskäiku on ka rahakott pungil.
Kindlasti mõtlete nüüd, et mis täpselt juhtus? Ja täpselt sedasama mõtleme meiegi…mis siis juhtus? Vastust teab vaid tuul…
Kuid, kuid kuid…teatud mälukatkete, fotojäädvustuste ning kõne-eristuste alusel oleme konstrueerinud teatava ülevaate. Kaardiväljavõtteid me ei saa kasutada, kuna vello42 tasub vaid natuuras.
Kõik sai alguse kolmapäeva õhtul, 31sel märtsil, mil olime lõpetamas naistepäeva tähistamist. Kuna meil on juba vanaks traditsiooniks naistepäeva-pidustuste sujuv ühendamine munadepühadega, siis oligi tol momendil käsil intellektuaalne vestlus munasarjade koksimise võimalikkuse üle.
Külla oli saabunud ka hea sõber Kannileid Raplamaalt. Mingil kummalisel põhjusel olid temaga kaasas ka 4l peedimahla, vanaema marineeritud seened, 2 jalgrattasadulat ning Kannileiduga leebelt õilmitsev naispensionär. Et peedimahl polnudki peedimahl, et seened oli salaja vanaema keldrist varastatud ning et mainitud nais-pensionär oli tegelikult Luisa Värgile sarnanev Rimi kilekott, sellest saime alles hiljem teada…
Ühesõnaga, tol momendil osutusid oluliseks mainitud peet-ning seentooted, siis sealt alustasimegi. Mmmmmmm…marineeritud hübriid-riisikod omas mahlas, palistatud pikantselt kahtlase hõljuva taimse sodiga ning kõige selle peale 2l viina. Naistepäeva õhtu kogus kiirelt rahulikke tuure…
Järgnev tundub kindlasti veidi tavapärasest erinev, kuid siis leidsin ma ennast jooksmas hirmsa kiirusega mööda Tallinna linna Pirita teed, ise samal ajal kartulikoortest moodustatud roosipõõsakujulit segumasinat oma nokamütsile kinnitades. Ühtäkki aga keeres mulle vasakult ette võikalt vibreeriv ning samas ka banaaninahast pükse kandev firma “Ahv ning kuupkandiline treimasin OÜ” kohupiimakaevur. Hoogsalt oma vasakut reit vibutades hakkas ta oma pealakke monteeritud betoonposti abil möödaminevaid mootorsõidukeid merre lükkama. Õnnetul kombel oli parasjagu möödumas ka hoolikalt puhtakspestud kiirabimobiil, mille tagarattasse oli kolme kanamuna abil täiesti kinni vangistatud ohtlik neegripealik, kelle vasakust suurest varbast lekkis teele pärlmutrist mullivanne, mis on aga äärmiselt metsikud loomad ja seega kes kohupiimakaevuri lihtsalt pooleks närisid…
Vahemikus 3-5 aprill olukord taastus ning ärkasin vara. Selle täpsemaks põhjuseks oli see, et magamisase positsioneerus Leedu Klaipeda rajooni põnevate viigerhüljeste vabriku kuuendal korrusel asuvas imetillukeses, pelmeenist voolitud joonlaua sees ning seetõttu pidi ta hommikupoole operatiivselt neljasaja tünni kookospähklite abil lõhatama. Selline perspektiiv oli massiivselt paha, seega proovisin joonalaua pealt maha hüpelda, kui ootamatult äkki hakkas vasak tagumine sein imelikult ohkima ning sealt voolas läbi kergelt paaviani meenutav kõhn nugis, kes aga hilisemal detailsemalt uurimisel liigitus hoopistükki emaseks moosikukliks, kes oli Daugavpilsise linnas apteekri mõrvas asju ohtralt tagaotsitav…
Nagu sellest poleks veel küll, saabus kohale Läti politsei, kes millegipärast konfiskeeris minu ning mainitud kukli viigipüksid…seega pidime järgneva nädala teise poolel aset leidnud ööklubimaratoni ning kudumiskursused läbima valgete pikkade alukate väel (nagu selgus usaldusväärsetelt seltskonnafotodelt).
Nädala lõpp tõi kaasa pilves selginemise. Keegi oli toimetuse akna katki löönud ning kardinapuudest malenupud meisterdanud. Vildikaga põrandale joonistatud malelaual valitses patiseis…
mis asi see nüüd täpselt oli?
:D
Oh Sa Püharistivägi millised seamunasarajad …. Miks need värvimata on üldsegi??
Ei no see oli lihtsalt jõhker. :D